vahtisin mingi päev seda uut aidsi-vastast reklaami, stiilis, et ainult 18% eesti naistest kannab kondoomi ise kaasas – ja vihastusin natuke.
esiteks, kondoomi kannab kaasas ainult see, kes on valmis juhuseksiks. kuna neist ka mingi osa ilmselt ei kanna kaasas (kas teadmatusest või mõnel muul põhjusel), siis ilmselt on neid, kes on juhuseksiks valmis, veelgi rohkem. ma nüüd ei tea, ma eeldan, et on ikka võetud sobiv vanuseklass, selle puhul peaks äkki arvestama, et mingi arvestatav hulk on püsisuhtes ja ilmselt neil ei ole praktilistel kaalutustel seega kondoomi vaja kaasas kanda. ehk siis ma leian, et 18% on päris hea tulemus (arvestades veel, et üks asi on suguhaigused, aga teine asi nt soovimatu rasestumine, millest hoidumine on nagunii rohkem naiste pärusmaa olnud meil) – isegi meil, kus püsisuhet väga ei väärtustata.
teiseks, tehtagu nüüd kõrvale statistika, kui paljudel meestel on kondoom kaasas ja kui paljud üldse on nõus seda kasutama. sest minu isiklik kogemus ütleb, et eeldada eesti mehelt ka esimesel korral kondoomi kasutamist on reeglina neile löök allapoole vööd. õnneks kõik ei ole sellised (ja ma loodan, et äkki nooremad on juba teistsuguse suhtumisega), aga väga paljud siiski on. ja ilmselt neid naisi ei ole ka liiga palju, kes juhul, kui mees siiski keeldub kummi kasutamast, keelduvad mehega seksimast.
tähendab, sellise statistika juurde tahaks rohkem tagamaid näha.
eilne töö sai edukalt kolme peale tehtud ja tapeet seina. tulemusega olen rahul 🙂 natuke on vaja nikerdada siit-sealt veel küll; no ja see vaip muidugi; ja kapp – aga jõudumööda.