igasuguste vanakraamiäride juures meeldib mulle just see, et iial ei tea, mida leida võib.
samas on see ka ilmselt põhjus, miks paljudele need ei meeldi. sest otsitakse midagi konkreetset. ma kunagi otsisin ka, aga siis sain aru, et niimoodi see asi ei tööta. tuleb olla lihtsalt avatud võimalusele, et leiad midagi. või kui ei leiagi, pole ju ka hullu. alati ei peagi ju – jäin just mõtlema, et väga kohutav, kui absoluutselt iga kord sellisest kohast midagi koju tooks.
ma võtsin seekord selle kirsihoidise retsepti, kus oli ausalt kirjas, et autor üle kolme naela kirsse korraga puhastada ei viitsi (mul on umbes topelt) ning et puhastamise ajaks peaks midagi punast selga panema 🙂
kooki tahaks ka teha, aga ma ei oska nii väikest teha, et ma üksi ära süüa suudaksin.
ja nagunii sisustub aeg kuidagi sujuvalt ära.
