sellised trammid, nagu sel pildil, meeldiksid mulle meil küll. vaiksed, kiired ja suured.aga kui kuidagi saaks, siis neid jäneseid, kes oma piletitega kompostri juures ootel seisavad, ma sinna ei laseks. või siis oleks viimane aeg võtta kasutusele mingi muu süsteem, et jänes ei saaks nii lihtsalt viimasel hetkel ausat maski pähe tõmmata.
viimasel ajal olen korduvalt kokku puutunud sellega, kuidas lapsed, vanuses silma järgi nii 11-16, erinevad seltskonnad, erinevatel aegadel, uhkustavad üksteise ees, kuidas neil on ikka õnnestunud ilma piletita sõita või viimasel hetkel ära komposteerida. et kasvatame iseenda tagant varastajaid peale ja siis hädaldame, et ega ühistransport ei kõlba ju sõita? ei hakkagi kõlbama, kui piletita sõitmine on uhkustamise asi. kust see raha sinna ühistranspordisüsteemi tulema peaks? sajab taevast või?
me võime küll lahata, kas riigi rahakoti jaotus meile meeldib või mitte, aga selge on see, et kui ise panustada, siis on lootust ka kunagi vastu saada. 101 inimest ei jõua ikka kõike niisama ka maha laristada 😛
muidugi, kui ma kirjutaksin sellest, mis mu elus praegu kõige olulisem on, siis oleks see jälle .. valu. mul on sellest nii kohutavalt totaalselt kõrini, aga ilmselgelt on mu närvid pähe võtnud viimast võimalust kasutada. ei tea ju, millal jälle valutada saab.