Päev: 23. veebruar 2011

mitteüht mugavat asendit ei ole, vasaku jala närvivalu annab absoluutselt igatpidi tunda. ja teha ei saa sellega mitte midagi – mul on retsepti-valuvaigistid peal ja ma ei ole kindel, kas need ikka võtavad valu vähemaks või mitte. sest ma ise ei tunne, et kuidagi vähem oleks.
kui esmaspäev oli natuke parem ja eile oli noh, ka kuidagi, siis ilmselt kõik need eilsed tegemised-ringitoimetamised ei tulnud ikkagi kasuks. kuigi ma saan aru, et lamamine ka ei aita. istuda ei saa nagunii.
seljavalu võtavad need tablad ilmselt vähemaks küll, sest selg on täitsa talutav. aga jalaga on küll nii, et iga liigutus tuleb läbi hullude valuaistingute.
ja sisuliselt ei olegi midagi väga teha – see kas läheb võimlemiste-soojendamiste-massaažidega paremaks või siis on karm füüsiline sekkumine opi näol.
ahjaa, kiropraktik ka muidugi. ja no pole parata, see vajalik finants selleks tuleb lihtsalt leida. mis sellest, et rohud juba ületasid eelarve piiri vägevalt. elu on näidanud, et raha ongi ainult vahend ja selle taha asju ei tasu jätta.

kell 10: arst teatas, et röntgenipildil ei ole midagi väga hullu ega suuri muutusi. mingit valuvagistit saan juurde. seda enam on küsimus, et mis see siis ikkagi on? kui see nii jätkub, siis pean varsti kiirabi kutsuma või midagi sellist..