lapsesuust

ma ei ole ta titepõlve kilde kirja pannud, aga praegu on temaga selliseid lahedaid vestlusi.

meil on seinal üks vahva Viki tehtud pilt, kus kass riputab pesu kuivama. RM vaatab pilti ja arutab, et miks on kassile karvade peale vaja sokke ja särki ja pükse. mina arvan, et äkki need pole tema omad, vaid kellegi teise omad. ‘aga miks kass peaks kellegi teise pesu riputama üles?’. ‘mõne inimese omasid’, arvan mina. ‘no see peab küll kaval inimene olema, kes omale nii targa kassi võtab’. ja itsitab ise 🙂

loodusõpetuses on mingi oskte ja viljade jms teema. värvib vahtralehti ja räägib ise: ‘vaher saab väga palju lõhnu tunda, tal on suvel nii palju ninasid. ja sügisel saab sealt ilusaid kirjiud lehti, millest leheroose teha ja suvel saab ninasid ja siis puhastab ta linnaõhku ka. küll on hea, et meil vahtrad olemas on.’

nähtamatu sügis

kui lapsel on vaja koolis suvaline sügisluuletus pähe õppida ja ema on tööl ja saab ainult googeldada, siis on mõistlik ju ometi emal ise üks luuletus kirjutada.

nähtamatu sügis

sügis tuleb vaiksel sammul
toimetab puulehtedes
õunapuude juures tammub
imetleb end vihmades
metsa jätab maha seeni
pihlad paneb punama
teda pole näinud keegi
ainult tema jälgi taas

taasesitusel palun viidata minule teadaoleva nimega 🙂

lõunajärgne testike

lõunaks oli täna chili con carne. tšilli olid nad unustanud sinna küll panna kahjuks. nii et spagetid punase hakkliha-oa-maisikastmega.


You Burn the Midnight Oil


No matter how hard you try, you just don’t make a good morning person.
You probably don’t feel like your brain turns on until at least noon.

You tend to get energized and inspired late into the evening – no matter how early you had to get up.
Try to schedule your time so that you can be productive after dark. There’s no use fighting who you are.

kõige lihtsam ploomikook

eriti lihtne on see, et ei pea isegi ploome olema, täiesti suvalised marjad või puuviljad sobivad ka sinna peale 🙂
ma eesti internetist ei jõudnud sobrada, ilmselt on mingeid analoogseid retsepte olemas, mina sain jälle kusagilt ingliskeelsest keskkonnast algse retsepti. ma grammidesse ei hakanud ümber arvutama, ise kasutan nagunii mahuühikuid, panen siia ka nendega siis.

pane ahi sooja 180 kraadi peale.
350ml jahu
2tl küpsetuspulbrit
0,5tl soola
sega kuivained omavahel.

180-200ml suhkrut
1 muna
50ml taimeõli
120ml piima
löö munad suhkruga segamini, lisa õli ja piim ning sega korralikult, lisa kuivainetele ning sega ühtlaseks taignaks. vala korralikult määritud või küpsetuspaberiga määritud koogivormi.

kümmekond ploomi (või paar peotäit marju või muid puuvilju)
1spl kaneeli
1tl suhkrut
paari tl jagu võid
lõika ploomid pooleks ja eemalda kivid, lõika veel pooleks (et jäävad veerandikud). aseta kenasti koogile. puista peale suhkrut ja kaneeli, aseta koogile ka võitükikesed.
ahju ja küpsema, umbes 45 minutit kulub. süüa võib kohe, kui kannatab. vaniljekaste sobib ka sinna kõrvale. soovi korral võib ka tuhksuhkrut peale raputada.

te võite mulle öelda et sügis

te võite mulle öelda et sügis
aga mina ei pea uskuma
isegi kui on vihm ja koltunud lehed
ja aina lühenevad päevad
te võite mulle öelda et sügis
õhtud on pimedad ja
külm poeb ligi
ja see vihm ja see vihm
te võite mulle öelda et sügis
jälle see sügis ja
lähenev talv
mina ei pea uskuma
te võite mulle öelda et sügis

ma kohe ei tea

täna on selline vasaku-jala päev. otseselt pole ju mingit jama, aga selline tunne on, et hästi ka pole.
trammile jõudes vaatasin, et jõuab laps trenni ja mina tööle, mispeale läks tramm baltas katki. aga meil oli just teisele poole toompeadvaja. ning baltast ükski muu asi ei liigu ju üle kesklinna kui tramm. nii et vihma käes vutt-vutt piki toompuiesteed. 40 buss läks paldiski maantee algusest veidi enne meid ära, nii et veel paarsada meetrit ja trollipeatus. vihm-vihm-vihm.
muidugi hilinesime mõlemad.

kolimine tööl on toonud mind tagasi ruumidesse, kus kunagi oleme olnud – ja millega on mõningad omapärased mälestused. võiks öelda, et see oli üks mu elu kummalisemaid sügiseid-talvi.. aga õnneks piisavalt ammu. jah, ma olen siin töötanud juba teistkümnetes aastates :O
avastasin, et mu laud on seljaga akna poole ja enne pirinat nihutasin seda natuke. aga nii nagu praegu, pole ka hea. nii et mingeid mööbledamisi tuleb veel seega. ja ilmselt hakkan ma selle tulemusena istuma peaaegu seal, kus juba varemgi mu laud siin ruumis olnud on.
ruum ise pole ka päris sama, mingi sein on vahelt ära võetud ja asi on nüüd avaram.
aga jälle sügis jälle siin. ometi on kõik hoopis teistmoodi ja varsti ma enam ei mõtle sellele, mis siin kunagi oli. aga see ei tee midagi olematuks ega peleta seda sügist mu seest.

kui ma koju lähen, sajab jälle nagunii.

***

täna ei tohi ikka Tennessee Williamsit lugeda, taustaks Guano Apes-i ‘Rain’. täna on midagi kergemat ja lihtsamat vaja. sest et on. aga ometi eepoolmainitut ma just teengi.
lisaks on veel näiteks külm. kuigi kogu loogika kohaselt ei tohiks olla. ometi on. isegi soe jook ei mõika.

asjadega täidetud tühjus täitub peatselt, kui laps koju jõuab.

Kalamaja ühepäevakohvik

ääretult lahe oli. üldse, kogu too õhtu. nagu oleks kusagil teises aegruumis. sest selline asi ei toimu ju ometi Eestis, et lihtsalt mingi maja rahvas korraldab oma hoovis jämmi ja seal saab päris-lihast kohapeal tehtud burkse ja restaureerimsiel oleva maja poolkeldris on selline baar.