igal esmaspäeval avastan, et hommik on veidi pimedam, kui nädal enne. õhtud kisuvad hämaraks ja jahedaks. polegi enam isu õhtuti kusagile välja ronida, diivanil keras kassi ja teetassi kõrval on mõnus küll.
vastuoluline aastaaeg. pimeneb ja külmeneb ja talveune tunne on, aga ikka olen tavaliselt sügisel rohkem kõigega rahul kui kevadeti. kuigi loogilisem oleks vastupidi? või siis et kevadel nagu peaks kõik hästi olema ja siis on kontrast tegelikkusega lihtsalt suurem? sügisel ei eeldagi keegi ju midagi. nii et ma võingi olla natuke talveunine ja natuke kõike, mida tahan ja tunda end seejuures hästi.