täiesti selge, et suvel ei jõua nii palju kirjutada. kuigi ma nagu ei teegi nii hirmus palju asju. piisavalt, et pole kirjutamisaega õieti ja just nii vähe, et peaaegu et polegi millestki kirjutada.
juuksed on taas kord lühemad. peeglist vaatasin, et paras pedagoog olen sellisena 🙂
ning lõkkel grillitud liha ja köögiviljad on endiselt paremad kui pannil-ahjus tehtud.
juuli on endiselt ja ikka selline lõputu, rambe ja ülevalgustatud suvekuu; kevadise värskuse ja augustikuu sumeduse vahel.
kuna midagi pole halvasti, on ju kõik hästi.
eile õhtul, peale poolt päeva vembu-tembutamist, sai aega veedetud sõbrannadega. sinises köögis palju värske ja heaga.
