reisilt tagasi.
lühidalt toidust: peamiselt sõime mehhiko toite. enamasti on seal siis tortilla, mida on töödeldud kas tacoks (st, mingi täidis lihtsalt sees) või enchiladaks (lisaks täidisele on soust ka peal), kõrvale riis ja üpris hallikad oad 🙂 heal juhul on paar ampsukest salatit ka. peaks ütlema, et sellsit kõva tacot (meil müüakse hard shelle ka) sain ma seal ainult korra ja sel juhul oli tegu friteeritud pehme tortillaga.
burksi sain paar korda. ma räägin siin korralikult burksist, mitte mingist kiirsöögi omast. kiirsööki sai ka, ma võtsin salatit – mida ei jaksanud ära süüa.
ning bbq maitses seal värskem, kui enamik Eestis restodes proovitutest. ehk sain kinnitust sellele, mida olen kahtlustanud – meil ilmselt tehakse mingi ports valmis ja siis soojendatakse klientidele. njah.
kontrastidest rääkides, Dallases sai värsket jalopenot kilohinnaga kuni 30 eeku, vast ökopoes oli veidi kallim. Stockmann müüb sama kilohinnaga 411 eeku. nagu päris-päris karm vahe või mis?
ma saan aru jah, et meil nii odavalt ei saa müüa, aga.. ?
küsimärk jääb õhku ikkagi.
sest noh, näiteks arbuusi ja värske maisi hindades ei ole suurt vahet, kui ümber arvestada. need ju ka veidi troopilisemad viljad.
et meil saab 35 krooni eest umbestäpselt 8 nisutortillat ja seal saab selle raha eest ca 30cm kõrguse torni neidsamu, on samuti hämmastav. sest see tortilla ei nõua vegetatsiooniperioodi, vaid peamiselt jahu ja vett, veidi soola ja õli, ning küpsetamist.