Päev: 13. jaanuar 2010

istun ja tõmban hinge.
hommikul helistab klient, kelle üritust ma pean nädala pärast pildistama. lepime kohtumise keskpäevaks lähimas kaubakeskuses, kuhu mul on tegelikult üsna kehv minna. aga olgu, ei midagi võimatut ju.
kohtumine kulges kenasti, saime vajalikud asjad kokku lepitud ja osalise ettemaksu sain samuti. käisin veel paarist poest läbi ja siis helistas laps, et hakkas koolist liikuma. ütlesin, et olen poes ja jõuan ka kohe varsti.
sumpan trollipeatusesse. tuleb see troll, mis ei sõida, kuhu vaja. noh, ootan edasi. järgmine vale troll.
laps helistab, et võti jäi lukuauku kinni ja millal ma jõuan. ütlen, et kui troll tuleb, siis kohe varsti.
järgmine vale troll. lähen peale (nagu veel mõnedki), et sõita üks peatus oma tänavaotsale lähemale – sealt läheb ka buss.
tulen trollilt maha ja jõuan peaaegu et järgmise peatuse juurde ristmikule, kui näen, et buss läheb ära. olen veidi kaugel ning foorides on punased tuled, bussile jõuda pole lootustki.
jõuan peatusesse ja passin pingsalt – ehk tuleb mõni takso. mul on ju vajalik sularaha lausa olemas seekord. aga ei ühtki taksot.
laps helistab üsna nutuse häälega. ütlen, et mingi jama on ja ootan nüüd bussi. kahe bussi vahe on keset päeva veerand tundi.
mõtlen, et kui kinni see võti on ja kas peaks hakkama juba mingeid lukuabi numbreid uurima ja et mul kanapuljong jäi hauduma potti.
ei ühtki õiget trolli, aga eelmisest peatusest tuleb veel inimesi juurde.
lõpuks buss.
laps helistab ja teatan talle, et nüüd olen küll 10 minutiga kohal. ja olengi.
ukse juures teatab, et ta nägi jah, et trollid seisid tagapool.
õnneks pole võti väga põhjalikult kinni, väikese loksutamisega saan lahti. supil on veel piisavalt vedelikku peal ja tunnen kohutavalt pingelangust.
istun hetke ja lähen teen supi valmis, et lapsel kõht enne trenni täis sööta.