talv, täiega.
lõpuks ometi pole seda lõputut vihmast oktoobrit ja see on nii mõnna.
kuigi jah, see jahe väsitab teistmoodi muidugi. enese elushoidmiseks kulub rohkem energiat (rääkige taimetoitlusest eskimotele?). igal juhul selgus, et ma olen kasvanud sellesse seelikusse, mis vist juba oma 15 aastat on kapipõhjas vedelenud ja mulle suur olnud. okei, viimased viis aastat kondlalt (või ka kauem) ei ole ma seda selga proovinud.
minu tõhusaim eneseabi on teiste abistamine.
ja üldse.
ma tahan maale tagasi.