ma ei saa aru, miks öeldakse, et naised on nõrgem sugupool?
füüsiliselt ehk jah. aga vaimselt kindlasti mitte.
kuigi, ausõna, isegi minusugune pealtnäha-feminist tahaks vahel hullupööra ka vaimselt nõrgem olla.
ei lasta.
sest vaata, mul ei ole seda võimalust, et ma ei oleks tugev. mul ei ole võimalust, et ma astun oma elust välja. mul ei ole sedagi võimalust, et läheksin vabatahtlikult paldiski maanteele ravile.
lapsega naine lihtsalt ei saa seda omale lubada.
ma lihtsalt pean elama.
ja keegi kurat ei kujuta ette, kuidas ma ei jaksa olla tugev ja valmis kõigeks, igal hetkel.
aga pean olema.
tõesti, viimasel ajal tunnen ma end hästi ainult oma kodus. oma voodis, oma diivanil, keras. kus keegi ega miski ei saa (peaaegu) minusse puutuda.
korjata vaikselt jõudu.
kallistada last, kuni veel saab.
või, oojaa, metsas, nagu 10 päeva tagasi.
kuhu lihtsalt ei jõua väga palju võnkeid linnast. kus käib piiratud ring inimesi. kus tsivilisatsioon on just nii kaugel, et on kaugel.
kus ma saan vabas õhus hingata.
ja mida aeg edasi, seda vähem keegi üldse näeb, et ka mina võin olla nõrk.
Aasta: 2009
haige poja
õhtul palus laps omale pikki pükse jalga. veidi hiljem tahtis, et ma teda kraadiksin. õieti tundis..
magama läks pool tundi tavalisest varem, omal soovil. ja öösel tuli kurtma, et und ei ole, võtsin ta oma kõrvale siis.
hommikuks olin ma muidugi äratuse sisse jätnud, selle peale ärkas.
õhtused väsinud silmad on praegu paremad, aga otsaesine tuline. peaks vist uuesti kraadima, kuigi tegelikult ei ütle see kraad mulle suurt midagi. võinoh, ütleb, mingid numbrid. iseennast ma ka naljalt ei kraadi. enesetunne on ju selleks. ja lapse puhul on ju käega aru saada, kui on palavik (ning ka seda, kui on nii kõrge palavik, et peaks alla võtma) ning lapse oleku järgi aru saada, kui paha tal on.
vaatan aknast igatsevalt päikest.
augustiöö unistused
augustiöödes on tähed
kusagil kaugel kaugel
ja kannavad unistusi kuidagi lootusetult
laenates vahel mõne nagu
vana mängukanni
kuid hiljem mõeldes ringi &
küsides tagasi
nagu hakanuks kahju
ent sina ei saa joosta ema sülle nutma
& lohutust otsima
nagu lapsena
enam ei saa
augustiöö tähed pakatavad unistusest
millest nad ise ei teagi
mida nad heidavad sulle nii muuseas
isegi mitte sulle vaid
kusagile su jalge ette
& sina
pead neid leidma & püüdma hoida
& jääma nendest ilma
& jääma veel kord nendest ilma
ent ikkagi olema
tegema selle järgmise sammu
öö suunas
tahtmata teadmata tormates
& ikkagi ei kuule sa
augustiöö tähtedele
jäävadki need unistused
mida nad ise ei teagi
su järgmine samm on
juba kindlam
jälle kord on läbi
keskel on linn
must ja valge
seebikas on kehvades valgustingimustes veidi parem kui üldse mitte kaamera.
hommikukohvikud
kunagi ma ehk igatsengi
seda kõike muud
neid teisi hingamisi inimesi
muusikat tänavaid merd kasse kaugusi
homset naeru ja kastaniõisi
aga see ei ole täna
praegu võtaksin ma need
hommikukohvikud koos sinuga
vaataksin aknasse su selja taga ja
sulaksin hetke mida meil pole olnud
veidi spämmi
On tore olla naine,sest:
* Võid kasutada peavalu ettekäändena, kui puudub tahtmine midagi teha.
* Ei tarvitse teada midagi autodest.(„Õli lekib? Õli?? Seda müüakse ju pudelis?”)
* Juuksed võivad olla suvalise pikkusega ja suvalist värvi.
* Võid anda head nõu, kuigi keegi seda ei vaja.
* Võid esitada meestele küsimusi, millele vastust ei leidu, lihtsalt nendes süütunde tekitamiseks.
* Võid jälestada ämblikke ja muid putukaid.
Ebavõrdsus:
NAINE – MEES
Klatib – Vahetab kasulikku taustainfot
Näägutab – Kordab uuesti asja mõtet
Karjub – Kasutab käskivat kõneviisi
Raiskab raha – Viib unistusi täide
Lobiseb telefoniga – Peab konverentskõnet
Süüdistab – Näitab väärtushinnanguid
Paneb puusse – Teeb valearvestuse
Topib nina teiste asjadesse – Annab oma panuse ka väljaspool ametikohustuste piire
Uudishimutseb – On huvitatud
Tekitab segadust – Pakub välja hulgaliselt erinevaid lahendusi
öösel ei tule pealkirja / horoskoope tänaseks
jah, see poolöötöö, mis lõppes veidi aega tagasi, on üsna väsitav.
aga miskipärast pakun ma, et oleksin homme loppis ka ilma selleta.
ma tahan mingit rahu, stabiilsust, vaikust. vähemalt mõneks ajakski.
—
Telling you to exercise restraint in relationship matters just won’t work right now. You can, at least, try to exercise good judgment. Try to let your heart and not your fears lead you, and you might just be pleasantly surprised.
Don’t just sit there no matter how tough it is to get going. Rally your energy. You’ll be amazed at how easily you’ll be able to get what you want.
