poerindelt

selgus, et enamvähem normaalsete igapäevasandaalide leidmine on raske – aga mitte võimatu.
mul on selliseid kõrgemaid suvekingi, milledest osa on küll päris mugavad, aga siiski ei taha igapäevaselt kanda. siis on mul ka sellised sportlikumaid sandaale. ei olnud madalamaid nö igapäevasandaale.
tingimus: päris plätusid ega susse ei taha, mingi tald-konts võiks ikka olla; väljanägemiselt mitte vanainimese omad; ka mitte väga palju mingeid rihmu, et oleksid üsna lihtsalt jalga pandavad.
esimesena jäin vahtima mingeid eccosid, mis oleksid kindlasti väga mugavad ja peaksid vastu aastaid, aga tegumood oli just natuke liiga tagasihoidlik isegi. kuigi oli konts ja tegelikult kenad tagasihoidlikud, aga selle taseme katan siiski oma muude sandaalidega ära.
siis oli veel paar valikut, aga no ei olnud ükski päris see.
ja siis eccodest ca 2/3 odavamad sakslased, millede leidmine oli täitsa üllatav. ideaalis näen ma silme ees muidugi veel midagi muud, aga need on täiesti talutavad.
nii et võin oma otsingud lõppenuks lugeda.
allahindluste aeg ju ka, hea osta 😛
ja kleite peaks ka tihemini kandma. mida nad niisama mul kapis seisavad?
tuju tõuseb ka kleidiga kohe 🙂

peaaegu-õhtu

peaaegu-õhtus ei ole aega.
on majad ja liikuvad pilved ja midagi, mis kunagi oli aeg, kuid mida enam ei ole vaja.
peaaegu-õhtus on see vaikus, mida sa vajad. see kulgev tasakaal ja lõpmatus. kui vihm on möödas ja päike on leebelt väljas ja kõik on õhku täis.
kui sa mähkud pilvedesse, neisse pehmetesse ja kaitsvatesse, siis oled sa osa peaaegu-õhtust.

tõdemus

mingeid hämmastavaid hetki ja tsitaate leiab isegi pealtnäha üsna mõttetutest raamatutest.

Ma pean sulle andestama ja ma pean endale andestama.
Sina pead mulle andestama ja sina pead endale andestama.

see teisele andestamise osa on – tavaline.
aga see ei käigi ju ilma iseendale andestamata.
jälle mingi asi, mida kusagil sisemuses aiman, vahel ehk tegutsengi selle järgi, aga ei ole teadvustanud.
küll on hea, et keegi selle nii lihtsalt välja ütles.

üldse nii hea ei ole teadmine, et ma ei saa siin üldse väga palju asju oma sisemusest kirjutada.

3+2 aastat

nibin-nabin enne päris viimast hetke sai mu läpakas kaks aastat garantiid juurde. siiani on garantiist isegi paar korda abi olnud ja läpaka vananedes see tõenäosus suureneb.
eriti, kui vähem kui kuu aja pärast on teda kasutatud kolm aastat.
nii et jah, kolm aastat tehasegarantiid, 2 juurde.. ja hämmastav on see, et peale kolme aastat ma ei tunne vajadust uue läpaka järele. nii mõnigi tuttav on juba vahetanud oma pilli. ma loodan ikke need kaks aastat veel samaga hakkama saada ja hetkel pole midagi, mis sellele vastu räägiks.

trammisõitja tähelepanekud tee-ehitusest

vaatasin täna, et Telliskivi-Kopli rist tuleb ka mingi imeline saarekestega asi, nagu neid tänapäeval armastatakse teha. vaatasin ka seal mõnda kohta ja mõtlesin, et huvitav, kaua läheb aega, et lõpuks ikkagi õgvendatakse? nagu siin-seal juhtunud on – lihtsalt suured autod ei mahu muidu läbi. paratamatult need ju siiski liiguvad linnas ka.
ning Kopli poolt tulles kaob ära ristmiku kaks rada. ehk siis otsesõitjad peavad ootama parempöörde tegijate taga, kes ootavad trammi taga.
kui nüüd võtta eesmärgiks liikluse rahustamine, siis on sellel ju mõte. kuigi seal kohal pole nagunii ükski normaalne inimene kihutanud.
ja trammiga saan sellest nagunii üsna ükskõikselt mööda sõita.

mju:zik, paar lauset

oi kuidas mulle meeldib netiraadio, kust tuleb mitmendat tundi järjest Massive Attacki compliation..
viga on selles, et ma seda lindistama ei pannud :O
ja mida homse Mobyga teha? trotsida Õllesummerit ja öelda endale, et ma olen sellest üle??