***

ma võin ju unistada end sinna
sinise taevalaotuse alla
kõrgemale kõigist ja kõigist
pilveviirgude vahele
loojuva päikese kohale
kartmata kõrvetada oma tiibu päikese käes
kartmata kukkuda alla
olla osakene taevast
aga mu elu on siin maa ja
mere lähedal
kus mul ei olegi kusagile kukkuda
kus ma tunnen seda pinda oma jalge all
kus vesi läheb aeglaselt sügavaks
tuul mis puhub laineid merele ja
kohinat puulatvadesse
maa mis kasvatab mulle süüa
ja mis hoiab mind oma pinnal
siin on need kivid ja see vesi ja need puud
mis hoiavad mu unistusi
ja kui ma vahel unistangi end sinna taevasse
(sest kõik me ju tahame sinna)
siis ikka jään ma selleks
kes on maa ja mere lähedal
ja mu unistusedki on
siinsamas