mingeid plaane ei olnudki. algul muidugi ei saanud linna, sest trammid enam ei käinud, imekombel aga saime mingi vene takso, mis viis meid linna täiesti normaalse hinnaga.
sõime oma buffee-hommikusöögi laiseldes ära ja jõudsime suhtkont rongkäigu alguseks Narva maantee äärde. otse meie vastas sebiti Ene Ergma rongkäiku ära, aga nii palju rahvast oli vahel, et head pilti ei saanudki. aiai.
siis oli vaja veel korra Rotermanni turult läbi käia, sest pidime kellegagi kokku saama, siis käisime samba juures sambatamas 😛 ja siis andsin oma teksatagi Evule kaasa ja saatsin ta laulupeole ära ning tulin ise koju. jalutasin piki Endla tänavat ja mul oli täitsa kahju just nendest lastest, kes seal ootasid ja ootasid ja ootasid.. ja kes õnneks nüüdseks on ikka liikuma saanud.
ning jah, ma ei tunne kõiki meie rahvarõivaid, pole spetsialist, aga sealsamas Viljandi- ja Valgamaa inimeste seljas Pühalepa rõivad panid mind küll kulmu kergitama. eks paljud riided ole muidugi olnud juba aastakümneid ja värvi järgi valitud, aga mu meelest võiks see siiski olla geograafiliselt veidigi seotud.. no et Muhu neidude riietus on üle Eesti levinud, on ka tavaline jah.
ja tuttavaid nägin ka, täiesti planeerimatult ja ootamatult. ja kui ma oleksingi kellegagi kokku leppinud, siis ei oleks nagunii näinud 🙂