kevadeks on igasugu imelikke autojuhte lume alt välja sulanud. tegelikult täheldasin ma seda juba päris mitu nädalat tagasi. aga nad suudavad mind ikka veel üllatada.
kusjuures tühja, selle elame enamasti üle, kui nad lihtsalt ees jokutavad. aga kui pealtnäha kalliste autode varustusest puudub suunatuli ja parempööre tehakse vasakust reast või kui kaupluse parklas otse üle valgete sõites tahetakse mind jalust maha kihutada (mul on helkurid küljes, mina ei kihutanud ja taiplikult jäin ma siiski seisma nii, et auto möödus must 15cm kauguselt; aga oleks näiteks keegi tulnud tempokamalt ja poleks õiges suunas vaadanud, et auto kihutab..) – need on juba keerulisemad juhtumid.
või üldse, neid ei jõua väga üles lugeda.
talvepoole tundus juba üsna normaalne see liiklus olevat.
selles suhtes on ühistransa ikka tõesti parem. kuigi parklas otsasõitu see ei välista: enamikest suurematest poodidest ei saa kõnniteele-ühistranspordi peatusesse nii, et ei pea vähemalt parklasse suunduvat teed ületama. vähemalt korra.