järjekordsed lambad peaaegu jagatud.
ise ka imestan, et viitsin ikka sellega jännata. sest see jagamine ja kaalumine on ikka mõnevõrra aeganõudev tegevus. tükeldama ma õnneks ise ei pidanud, kuigi väiksemateks oli osa vaja lõigata küll. tegelikult olid väga noored loomad nagunii. muud peale koibad polnudki õieti.
naljakas oli see ka, et kui lammas peal oli ja poes käisime, siis välja tulles oli meie kõrval auto, tuttavate auto. ja sealt küsiti lahkelt, et kas onm lambasoovi. muiates vastasin, et hetkel mitte, et auto just lammast täis 🙂
Aasta: 2008
***
valetamine ja kahepalgelisus on lihtsalt nõme.
ma ei ole ise sellest alati päris puhas, aga enamasti ma siiski püüan seda vältida.
ja ma ei oska kuidagi olla, kui keegi, kellelt seda ei oskaks oodata, kellega peaks olema pigem vastupidi, kallab mind oma kahepalgelisuse ja valedega üle. ning teeb seda veel nii, et mina tunneksin end süüdlasena. selles, mis tema on teinud.
kuigi jah, mina olen ‘süüdi’ selles, kuidas ma olen tema tegudele reageerinud.
kuidas saaks mitte tunda?
peavalupäev
närviline ja kiire periood. mingid asjad, tegemised ja asjaolud sõidavad üksteisele sisse. nii meeldivad kui ka ääretult ebameeldivad. mõni asi on üsna peapeale pööratud.
aegajalt ma ei oska ega taha suhelda.
peavalu.
koolitige (paha pühapäev)
ma väidan endiselt, et seda eksamit ei ole võimalik ka ‘selle sinise raamatu‘ järgi ära teha. eriti, kui ülesandeid ei ole läbi tehtud ja ma pean ise mõtlema, mis asi mida mõjutab. see eeldab rohkem teadmisi ainest endast, kui meile antud on või kui ‘selles sinises raamatus’ kirjas on. ma olen sellega nüüd tegelenud nende materjalide põhjal piisavalt.
ning ma tegelikult ei saa aru, kuidas osa selle eksami ära tegid. sest see ikkagi ei olegi võimalik olemasolevate materjalide põhjal.
ma kohe ei tea, mida teha. üritada täna ikkagi? ja konkreetselt kirjutada, et see ülesanne on täitsa võõras?
nõme on teha sellist asja ju. lisaks võtab see kaua aega (tavaline eksamiaeg on meil 1,5h; seda eksamit tehti üle 2h, kuigi see pole lubatud.. ja ma ei arva, et ma kiiremini saan).
ma saan siit päris hilja minema ja pean veel õhtul lapse ka ära tooma. pimedas siis ilmselt. ja koju kotti ära viima ei tasu vist vahepeal minna, sest see kulutab veel hunniku aega ära.
ja muidugi, miks on nii, et ühel (viimasel) aastal on kaks suurt tööd? kursatöö ja lõputöö? see ei ole ju ka normaalne, kuigi sellest ma siiski närin end läbi.
aga kuna me õpime neli aastat, siis võiks need kolm suuremat tööd (projektõppe töö tegime eelmisel aastal) olla ikka hajutatumalt, et viimasel aastal süveneda lõputöösse.
ah, kool või asi, tahaks vahel öelda.
ja kesse kurat käskis mul siia tulla?
12:29
teine õppejõud, kes ka mingeid analoogseid asju õpetab, vaatas ühe eksamiülesande läbi ja leidis, et neist algandmetest on päris raske aru saada ja annab tõlgendada mitut moodi. no tõlgenda siis, kui loengus pole arutelu sellise ülesande ümber olnud..
minevikupõige
‘mingid asjad jooksid kokku’, ütlesin ma teises aknas.
sest korraga uppusin ma ära kusagile.. kaheksa aasta taha. lihtsalt. üks nimi, üks lugu, mõned mälestused. ühed pildid, mida ma parem vaatama ei lähe.
muusika, mida ma nüüd juba saan jälle kuulata.
visuaalid, mida ma võin jälle vaadata.
mingid hirmud mu sees, mis on sealt ajast pärit.
mingid mõjutused.
tapetud igatsus. sest sellel ei olnud enam mõtet.
mingi teadmatus.
mingi küsimus, millel mul ei ole siiani vastust. ma ei loodagi seda enam saada. ma ei küsigi seda.
sellel kõigel oli rohkem tagajärgi, kui oodata oleks osanud.
elu läheb edasi.
tähelepanek
mulle ikka ei sobi selline värk, et on mingi seltskond, mingi istmine-pidu ja ööbimine nii kuidas juhtub. isegi siis, kui ma lähen varakult magama ja ei lähe linna peale edasi töllerdama. võib-olla seda hullem just. sest igaühe tagasiimbumine häirib siis ju.
vanaks olen jäänud ikka.
või sõltub see ikka väga konkreetsest seltskonnast ja ma olen nõus seda tegema ikkagi väga-väga heade tuttavatega.
kolm mõtet
normaalne ju, kui kütusekett teatab, et nemad lasid hinda alla, kuna kõrvalolev kett tegi seda. aga just nii see toimib 😛
meil on järjekordne õppejõud, kes arvab, et lähimad kolm kuud me võiksime elada tema aine nime all.
ja ma olen siin koolis piisavalt … silma jäänud. isegi raamatukoguhoidja teab mu nime, kuigi meil otsest kokkupuudet pole. haha.
kuidas minust oleks peaaegu varas saanud
tänapäeva asjad ei ole teatavasti igavesed. kraanikauss on mul köögis olnud üle seitsme aasta ja esimene kork läks katki umbes pool aastat tagasi. nüüd, nädal või paar tagasi, läks teine ka. selline tavaline köögivalamu kork, seda tüüpi nagu sellel pildil.
‘noh’, mõtlesin ma naiivselt, ‘mis võiks olla lihtsam, kui minna ehituspoodi ja osta uus kork.’
naerukoht.
käisime nädalavahetusel läbi päris mitu ehitusmaterjalide poodi. peale ise otsimist ja mõnelt teendinajalt nõu küsimist sai selgeks, et neid korke eraldi ei müüda! palun väga, osta koos äravooluga.
et nagu mida? mul on vaja korki, mitte äravoolu. need on küll omavahel seotud asjad, aga-aga!
ma olin veel hästi korralik, vana korgi tükid olid kaasas, et võimalikult täpselt uus valida.
ei midagi.
äravoolud on kenasti oma kinnises pakendis. lahti eriti teha ei taheta, sest kui mina ei osta, kes siis lahtist pakki soovib. pusi läbi kilekoti proovida, kas on sama mõõtu.
ütleme nii, et ma olin päris tigeüllatunud. juba selle üle, et sellist korki ei saa niimoodi lihtsalt osta.
aga näidiskraanikaussidel on korgid olemas. ning lõpuks oli mul küll tunne, et kui samas vahes inimesi ei oleks, siis ma lihtsalt võtaks ühe näidiskorgi. jätaks oma vana sinna asemele või midagi.
ma muidugi ei tea, kas ma oleksin seda ikka teinud.
lõpuks võtsin siis ühe odavama äravoolu ja ostsin selle ära.
no ja kas see kork siis sobis?
muidugi ei sobinud!
sest see keskmine pulk oli jäemdam kui mu vanal korgil ja ei läinud sinna auku sisse. haha. äravool.
tegelikult saime lihtsamalt, drelliga mees (pooliti kodustatud) puuris lihtsalt selle augu natuke suuremaks. ja mingi keemiaga tegi teise vana korgi ka korda (ee, tegelikult vist mehaanikaga, mitte keemiaga). nii et nagu võiks korras olla.
aga ei, see pole veel kõik!
selgus, et kui ma panen selle uue korgiga siis kraanikausi korralikult kinni ja lasen veel sisse, siis pole see kork avatav! sest see tõmbamisepulk ongi lihtsalt selline pulk! vee all libe pealegi. nii et ma kasutan tange kraanikausist vee välja laskmiseks.
lubati mingi rõngas või midagi sinna külge orgunnida.
järgmine kord lähen tõesti võtan ühe näidiskorgi lihtsalt.
aa, muide, ega kellelgi pole äravoolu vaja, ilma korgita? 😉
