Uus päev on alanud, küll ootusrõõm on ehk kõige pisem.
Ma naudin pilve päikest, südamesse armastust.
Ma ei tee sest saladust, et asi on vaid mõtlemises,
kuid las ma ütlen, kallis sul on ilus naeratus.
Kas on see lauldud, kirja pandud, ehk on seda
ema loodus puutunud või lihtsalt usud nii.
Ja see on jumala poolt nähtud vaev,
nii kõikjal kus ma olen käinud
mida kogend, näinud, tundnud
ka autod, tsiklid, relvad,
isegi tuumaseen ja surnuaed.
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
Sa ära hoia headust endas ela rõõmu kuulutades,
küll siis ka kahtlused et kas see tuleb välja või ei
on kehtetud.
oled ilus ei saagi teada, seda öelda unustades,
mis ilu vaatajate silmades, kui suu keeletu?
tahan, et need silmad särax oleks õnnelikud,
küll siis ka pilt,mis näed on soovi võrra ilusam
kaunisasjad eksitavad ehk on ka õpetlikud –
see on ju ainus asi mille üle vaielda!
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
kõik ihaldatu võib vabalt ollagi seal vaateaknal,
sai võta võimalust, kui möödudes ma uudistan,
tihti on et võlu kaob, kui seda puudutada,
ei riski – oskan uinuda aint, siin kui unistan,
on valetatud varastatud, ning on peetud sõdu
edevad nad on end ilu nimel ohverdanud,
nägusad ei kannatagi mitte ühtki võrdlust
seal alati on keegi kõrval koldedam,
ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.
JUMAL:
igaühe veri on püha, sinu veri,
igaühe süda olgu palvekandikul,
minu poole tõstetud, sinu süda,
igaüks on kui klaasikild liivas,
sügispäikeses tantsiv puuleht,
pehme, ei kusagilt langev sulg magamistoas,
sina oled,
igaühte on vaja
igaüks on oluline
teist panen ma kokku midagi suurt ja veel kaunimat,
kaunimat, kui sa mõista suudad,
kõike ei saa seletada
armasta, ükskõik kui piinarikas see ka poleks,
see on minu tahe,
ükskõik kui tühi see ka ei tunduks,
see on minu tahe