tüüpilised eestlased – algul ei saa vedama, pärast pidama.
mingil hetkel tundus mulle, et me ei saagi kodust liikuma täna. lapsed olid ka lootuse üsna kaotanud vist juba.
aga siiski-siiski! lõunast saime teele ja peale poepausi jõudsime lõpuks Käru külje alla fotokala üritusele. põhirõhk oli olnud eile, aga ka täna pärastlõunaks jagus rahvast
kusjuures, maja ümber rohumaadel oli soe, päikeseline ja vähese tuulega, aga maja joovis puude vahel varjuline (loogiline ka), jahe ja tuuline.
ja kui algul jäi jutt, et hakkame 8 ringis koju liikuma, et lapsed väga hilja peale mgamisega ei jääks, siis tegelikult õnnestus see tund hiljem. ja need pool päeva õues mütanud lapsed ei jäänudki autos magama.
aga tundub, et voodis on uni tulnud pea hetkeliselt.
