peale seda, kui mu laps sai teada, et mina tema vanuses lugesin vabalt, on ta üsna löödud, et ei tunne veel kõiki tähtigi. ma ei saa aru ka, milles probleem. me vaatame, ta nagu saab aru – ja järgmisel päeval ei mäleta. osad on meeles, osad ei ole. ja me ikka kordame neid.
hääliku ja tähe seosed on ka segased. üritame leida sõna lõpus või alguses või ka keskel häälikuid, aga ta pakub üsna huupi.
ja siis kaob minul kannatus 🙁
kuna ta on ise ka hetkel õnnetu, et lugemine ei õnnestu, siis olemegi vahel nagu kaks õnnetusehunnikut.