reedeõhtu kontoris. mul on kolm tundi siin veel istuda. üksinda korruse peale. eriti praegu, suvele pöörduval ajal, lahkuvad kõik siit nii varakult, kui saab.
mina ei saa.
ma nägin hommikul tööle sõites ühes lapsekärus midagi, millest ma ei tea siiani, kas see oli nüüd laps või suur kollane teletups. ma sõitsin trammiga mööda ja lihtsalt jäi silma. see kollases olevus igal juhul ei lebanud kärus, vaid oli kuidagi poolpüsti lükkesanga najal. ma ei oska seletada. hoidis sangast käru poolt kinni, teiselt poolt oli ema käru lükkamas.
algul olin ma kindel, et see oli kollane teletups, aga mõnisada meetrit edasi nägin üht last enamvähem samasuguses kostüümis, aga sinises. tema oli isa süles ja ilmselgelt laps, kuigi üleni helesinises karvases kõrvadega kombekas.
aga see esimene olevus jääbki mulle müstikaks ilmselt.