ma olen mingi suht hullunult koristanud. mitte igalt poolt ja mitte väga kapitaalselt, aga näiteks said ribikiardinad maha kruvitud ja vannis ribi-ribihaaval ära pestud. nüüd on nagu uued.
peale seda sai vann ka muidugi väga põhjalikult üle küüritud.
aknad ka enamuses paistavad täisa läbi jälle.
igasugusded kapid-riiulid tahavad muidugi tegelemist veel. see on see koht, kus ma tunnen end (vähemalt algul) täitsa jõuetuna. huvitav on see, et kui pihta hakata, siis ei ole enamasti enam nii hull. või siis et kui on keegi abiks. igasugused sellised asjad õnnestuvad mul päris hästi, kui võtan kellegi kõrvalise inimese appi, kes näeb asju teistmoodi. sorteerida on lihtsam, ära visata ka.
ja siis mind kummitavad jälle kardinad. et vähemalt magamistuppa tahaks mingeid tumedaid korralikust paksust kangast kardinaid ka ikkagi. mujal võiks ju ka midagi olla siiski, oleks hubasem, aga seal eriti.
pluss muidugi see, et RM tahab oma tuba ja mulle hakkab tunduma, et võiks ju olla ka. aga. see eeldab siiski mingit ümberehitamist. üks sein tuleks ümber tõsta. ja see tundub mulle päris hullu ettevõtmisena. nii füüsilises kui ka materiaalses mõttes.
peaaegu et lihtsam tunduks ära kolida. aga et kuhu? sest esiteks ei õnnestu praegu nagunii müüa korterit, kui väga odavalt ei müü; kui müüa odavalt, siis ei saa midagi mõistlikku vastu; suurt laenu ma ei taha ega ei saagi ilmselt.
mõtleb.