ma käisin tööl Vestlusel. üks veidi kõrgemal kohal inimene rääkis sellest juba kuu aega tagasi ja lõpuks siis oli meil tänaseks konkreetne aeg kokku lepitud.
ma suudan selliseid asju juba võtta üsna eelarvamusteta. mul võivad olla mingid emotsioonid, aga kui mult siis küsiti, et mis ma arvan, millest juttu tuleb, ei osanud ma konkreetselt midagi pakkuda. tööst ikka, loogiline ju.
arenguvestluseks seda nimetada oleks palju, aga midagi sinnapoole.
hea meel on, et saime mõlemalt poolt tõdeda, et aasta ja vähem tagasi õhus olnud pinged on ära maandunud. tõesti on hetkel kontoris selline, keskmiselt normaalne õhkkond. ma ei ütleks, et see oleks täis sõbralikkust, nagu kunagi varem ja ma ei sõbrannatse sealt ka kellegagi, aga hea ju, kui pingeidki pole.
kõigele lisaks tuli välja, et nad on ikka veidi mures, et kui ma peaksin ära minema. pakkusin, et hetkel ma ei sebi end kusagile mujale. sest ma ei teegi seda.
ning praeguse töökoormusega ei plaani ka. sest ma jõuan projekte hetkel siit kõrvalt teha ka.
ma olen mõelnud ka, et jääks ainult projektidele, aga see tähendab ebaregulaarset sissetulekut. mulle meeldib, kui mingi elementaarne summa tuleb ikka regulaarselt ja olgu siis boonused aegajalt peale.
no igaljuhul andis see vestlus mulle ka teatava seljataguse selle töö suhtes. mis on ju hea.
pärast sattusin ühe väga oran˛i kilejope otsa, mis on nüüd minu oma.