olid ajad, kui mind peibutasid kaltsukad. tihti leidis sealt huvitavaid asju ja üsna odavalt ka.
aga mingid poed on ära kadunud, osadest lihtsalt ei leia kunagi midagi ja osad on veidi liiga kallid. ma ei osta kaltsukast paarisaja krooniga teksapükse, kui saan vaid veidi kallimalt uued. allahindluste ajal on poodides asjad meilgi juba üpris odavaks läinud.
samas väljastpoolt Tallinna leian ma kaltsukatest siiani asju. suvisest Haapsalust sain kohe päris mitu riiet üsna mõttelise hinnaga. või samas, Tallinn-Väiksest sain viimati sellise metsaskäimise-jope ka väga odavalt. vaat – poes müüakse igasuguseid jopesid, aga ma ei ole suutnud leida sellist, mis oleks pikk, piisavalt veekindel ja soe, ning kuhu alla mahuks vajadusel kolm kapsunit (ok, kerge liialdus :P), et sellisega suvalisel ajal suvalises metsas ringi töllerdada. kusjuures meestele nagu veel leiab midagi sellist. aga näe, siin aitas ka kaltsukas välja.
igal juhul varustasin täna end uue paari teksadega ning kuna ma olen aasta alguse allahindlustelt veel omale mõningaid riideid ostnud, siis ma nüüd põen veidi. no et kas mul ikka on vaja ja üldse. ma olen liialt tarbimismaailmast mõjutatud.
aga ma õigustan ennast ka. näiteks sellega, et kui mul poolteist aastat tagasi teksad ühel päeval lihtsalt pepu pealt katki läksid, siis polnud võimalik mingeid normaalseid leida, vaid ostsin kiiruga mingid ära. ja nüüd need peamiselt seisavad, sest veidi hiljem ostsin korralikumad juurde.
see, et ma lapse riideid enam kaltsukast ei osta, on tingitud pigem sellest, et poistele üle 110 üole naljalt midagi korralikku sealt saada. mõne särgi vahel saab ja lühikesi pükse, kuid kõik muu nõuaks järjepidevat kammimist.
nii et tal ongi nüüd põhikombekaks Reima.
Haapsalust veel: kuna mulle see roheline (jälle kiiruga) ostetud kapp-sahtlid kodus väga ei meeldi, siis peaks minema ilmselt Haapsallu uut kappi nillima. seal oli kuidagi parem valik kui Tallinna vanamööbliärides näen.
ning köögi’tehnikat’ olen ka uuskasutusest ostnud.