see Lüübnitsa laat oli igatahes asjalikum kui Lohusuu nn kalalaat. sest sibulalaadana välja kuulutatud laadal oli tõesti kõvasti sibulaid. kolmandik müüjaid kindlasti kohe olid nendega platsis. mingit seda odavat tööstuskaupa oli suht vähe. veidi käsitööd, ehtne õigeusu papp päikeseprillide, mobla ja eesti keelega, mõned söögikohad. lastele batuut ilma kaitsevõrguta. hobusesõit, vibulaskmine. suhteliselt mõistlik ilm oli ka.
kalaga oli muidugi kehvem. me ei jõudnud sinna just väga vara, aga ka mitte lootusetult hilja ning siis oli paar kohta suitsukalaga kauplemas. hetkel on küll mingi püügipiirang ka vist.
igatahes nillisime seal seda suitsukala, aga ei ostnudki lõpuks.
sadamas käisime ka ära. selles, kust Räpina kooli aegu sai ikka kala toodud ja mida naljalt üles ei leia.
ja muidugi niisugust liiklust sellel teel polnud ma varem näinud, nagu aru saada, siis laadakorraldajad ka mitte.
ma sebisin end ise rooli hommikul. et sõita seda teed, mida kahe aasta jooksul sai ikka korduvalt läbitud. kerge nostalgia ja misiganes. enne Moostet olnud paar hüpekat olid ära likvideeritud. aga muidu oli kõik nagu muiste. isegi see Räpina bussijaama kõrval olev kaltsukas. õnneks polnud mul sellel hetkel sularaha.
Lüübnitsa juppi sõita polnud enam eriti lõbus. sest tee oli liiga paksult autosid täis ja venis. ja Beresjest ka läbi ei hakanud pärast liikuma.
oma suitsukalaisu saime rahuldatud alles õhtul Assuri man. mingi hetk, kui nagunii sinnakanti teel olime, meenus mulle, et ta on minu jaoks oma eripruuli hoidnud ja läheks prooviks järgi. no ja vaevalt end sisse sättinud, kui tema isa tuli soojade värskelt suitsetatud kohadega. nii et hommikust vaevanud kalaisugi sai rahuldatud.
jsauna sai ka. ehedat maasauna. ‘peksa naist, küll naine teab, mille eest’. ma vihtlesin vastu ka 🙂
selle, et meil on eee-ekipaa˛, avastasime alles järgmisel päeval.
Aasta: 2007
hambavahetus
RM-i veidi aega loksunud hammas tuli äsja ära. teine siis. esimene auk on juba pooliti täidetud.
poiss ise on jube õnnelik, et hurraa, hammas tuli ära.
nojah.
ei saagi muljetada
tahtsin kirjutada sellest, kuidas me nädalvahetusel:
Tartus käisime,
Lüübnitsa sibulalaadal käisime,
Assuri saunas käisime,
Viki sünnal käisime,
Marise juures käisime,
aga tuli muud tegemist peale. nii et ehk mõni teine kord. või siis mitte.
tundest suhtesse
ma juba Daki juures kirjutasin sellest ka. et lugesin ühest suheteraamatust välja sellise asja, et armastus pole tunne, vaid suhe. sisaldades seega palju erinevaid tundeid, sealhulgas ka klassikaliselt negatiivseteks peetud tundeid. et oluline on soojus, austus ja ausus. iseendaks jäämine ka. ja see, et julged ja oskad ka näiteks viha ja ärritust näidata ja teise viha ja ärritust vastu võtta. ilma et see suhet laiali lööks. ja see, et ei tee nimme oma partnerile haiget.
et armumine on jah tunne, emotsioon. see, mis möödub mingi aja jooksul ja siis selgubki, kas on armastusega suhe või mitte. sest ainult armumisest ja selle külge klammerdumisest on vähe suhte jaoks.
hämmastav, aga see ju ongi nii.
ja seletab paljutki, mis juhtunud on. sest ilmselt ma pole ainus, kes on otsinud tunnet, unustades seejuures suhte.
parkimiskeenjus
jah, raha eest juba sõidu-parkimisoskust ei osta..
miks numbrid ei saa otsa
me oleme siin RM-iga arutanud ikka teemal, kas numbrid saavad otsa. no ta peab silmas arve muidugi, sest numbrid tõesti saavad otsa, neid on täpselt kümme. aga see selleks.
igatahes siiamaani oli ta üsna kindel, et numbrid peavad otsa saama. sest kui miski algab, siis peab lõppema ka.
aga praegu, kui ma köögis talle moosisaia tegin, tegi ta korraga tähtsa avalduse:
‘emme, ma tean miks numbrid ei saa otsa!’
‘noh?’, küsin mina.
‘emme, tähekesed ei saa otsa ja numbrid ka ei saa otsa, sest numbritega loetakse tähekesi. kui tähekesed ei saa otsa, siis ei saa numbrid ka otsa saada’.
votnii.
mul jäi üle nõustuda. ma pole küll kindel, kas see on just ainus põhjus, aga päris pädev seegi 🙂
linnas tagasi
mulle on juba kurdetud, et kadusin metsa ära.
igatahes olen nüüd tagasi tsivilisatsioonis. või siis linnas. sest metsas on ju ka ometi tsivilisatsiooni tunnused olemas.
ausalt öelda ei tahtnud ma üldse tulla.
