ammulubatud kõrvitsamoosi retsept siis:
2kg kõrvitsat
200g ingverijuurt
3 sidrunit
1kg moosisuhkrut
lõika kõrvits kuubikuteks. puhasta ja riivi ingverijuur. pese sidrunid ja riivi sidrunikoor pealt ära, eemalda valge kiht ja tükelda sidrunite sisu.
pane vähese veega keema ning keeda kõrvits-ingver-sidrunisisu, kuni kõrvits on pehme. pressi läbi sõela või purusta saumikseriga.
nüüd sega sisse suhkur ja sidrunikoored, ning keeda marmelaadiks. seda on parem teha laiemas madalamas potis ning peab üsna tihti segama.
suur hulk neid hoidiseid läks mul jõulukinkideks 😉
sobib muide ka salatiks lihatoitude juurde.
Päev: 31. detsember 2007
jäätmed uuel aastal
homsest on üle Eesti kehtiv uus jäätmeseadus, mis ütleb, et sortimata jäätmeid prügimäele vastu ei võeta. mingi hulk olmepürgi sorteeritakse küll ka kindlasti läbi (ma ei teagi, kas kõik või mitte, ilmselt sõltub see käitlejast), aga igal juhul soovitan siiski kodus sorteerida.
kortermajade juures (alates 12 korterit, vist) peab olema kindlasti 3 prügikasti: olmejäätmed, paber ja papp ning biolagunevad jäätmed. eraldi tuleks koguda ka pakendid ning need viia pakendikonteineritesse, mis asuvad iga haldusüksuse territooriumil ning kuhu jäätmete viimine on tasuta. Eesti Pakendiringluse konteinerite asukohad saab siit (exceli fail) ja Eesti Taaskasutusorganisatsiooni omad siit lingilt. ETO lehel on lisaks ka juhis konteinerite kohta, Pakendiringluse leht pakub võimaluse leida lähim pakendikonteiner.
Tallinna kodulehe kaardirakenduses saab Heakorra all samuti kuvada vajalikud jäätmekogumiskohad.
päris ühest andmebaasi ma hetkel ei tea.
kuna uusim on biolagunevate jäätmete kogumine, siis näiteks Ragn Sellsil on üleval päris hea juhend (pdf), kus on üsna lihtsalt ja üheselt kirjas, mis sinna sobib ja mis mitte.
sama firma lehel on ka ülevaatlik juhend muude jäätmete sorteerimise kohta.
mingi väheke pikem jutt on ka Keskkonnaveebis.
nagu juba ajakirjandusestki läbi jooksnud, näiteks Tallinna jaoks ei muutu eriti suurt midagi, sest biojäätmete konteinerid on suuresti juba üleval.
ning ma tean, et paljud hädaldavad, et vanapaberikonteineritesse on jube kehv suuremat hulka vanapaberit panna, kuna pilu on väike – aga see on selleks, et sinna muud träni ei topitaks. sellega saab ju arvestada, et paberi panek konteinerisse võtab veidi aega.
eks korterites ole veidi tülikas kõike eraldi koguda. isiklikult ei sorteeri pakendeid, just seepärast, et niigi on 4 eri jäätmehunnikut (olmejäätmed, biojäätmed, paber-papp, märgisega taara; tegelikult 5s on vanematele minev moosi-mahlataara) ja pool kööki neid täis. pealegi kasutan terapakke jms biolagunevate jäätmete kogumiseks. seisab selline lahtilõigatud ja pestud pakend mul kraanikausiserval ja sinna viskan koored-kohvifiltrid jms. kui siis tühjendan biokasti ära, on ta uuesti rokane (ehk ei sobi pakendikonteinerisse) ning pealegi ei ole maja juures erladi pakendikonteinerit. pean midagi välja mõtlema.
nii et, asenduseks tavapärasele vana-aasta kokkuvõttele blogides vaatan ma hoopis uude aastasse juba.
head aastalõppu kõigile 🙂