kell on 11 ja kella 16ks peab mul olema tehtud kohutav hulk asju. näiteks võiks alustada peapesust, siis peaks lasteaiaõpetajate kingid korda seadma, siis võiks oma kingid ära pakkida. fotoasjad ette valmistada õhtuks ja kotti valmis panna (ma olen taiplik, et ostsin ühe välgutäie akusid juurde; laenuks saadud välk oli patareidega. ma tegin vea, et ma ei ostnud ühte kaarti juurde, laenatud kaameral on vaid 512ne kaart. ja lõpuks on mul ka 50nene fixobje olemas, nende ‘meeriklastega ärist ei tule nagunii midagi). veidi iluprotseduure iseendaga (ma murdsin 2 küünt ära, sest kass koperdas mul jalus, kui ma wc-st tulin. klammerdusin ukse külge, küünte hinnaga).
pealtnäha pole hirmutav nimekiri. reaalsus on see, et alati jääb aega puudu.
tavaliselt on mu hommikune pood virukeskus, sest see jääb tee peale. täna tegin asja kristiinesse ja istusin seal pool tundi, enne kui poed lahti tehti. sest seal ei avata kella 10st.
pärast selgus, et kõik vajaliku oleksin ma tegelikult virust kah saanud. seal ma olin juba ju 9 ajal ka. tore.
mul on põhjendamatu tähelepanupuudus viimasel ajal. ma olen jälle kusagile rattasse kinni jäänud ja rabelen vahel kuidagi vales suunas. ma ju tean, et see on väsitav. aga ma takerdun enda mustritesse. ning ma poen pigem peitu kui lunin enda märkamist.
nõrkus võib olla tugevus ja tugevus võib olla nõrkus.
mul on stabiilselt külm, päeval ei aita mitte midagi. öösel saan veidigi sooja.