kui mul veel last ei olnud, arvasin minagi, et kasvatan lapse(d) nii- ja naasuguseks. isegi see ei mõjunud väga, kui vennalaste kasva(ta)miste kõrval olin, lihtsalt olin rahul, et minu sõna kuulati paremini kui ema oma.
aga nüüd on suures osas mokk maas. on teatud asjad, mida ma pean oluliseks ja ka kasvatatavaks, aga kogu see teema on ikka veidi keerulisem, kui lastevabana tundub. sest näe, laps on ka inimene, oma soovide ja mõtetega. ning kui ta väga joonele tampida, siis mis jääb iseseisvusest järgi?
kusjuures ninnunännutamist ning titekeelt ei talu minagi. ammugi ei luba lapsele kõike. aga ei loodagi, et koolieelik või algklassilaps püsibki tunde vakka (kui ta just ei maga).
nojah, vähemalt minul on mingisugune lapsekasvatamisetarkus tulnud ja arenenud koos lapsega.enne ei olnud midagi, kuigi ometi olen ma küll ja küll vennalastega majandanud.
Päev: 19. detsember 2007
pildistaja argipäev
kui ma siis mõtlesin, et RM vaatab Tommit ja Annit ja ma saan hetke voodi peal puhata, arenes mingi teema, et ma peaksin hoopis vanalinna pildistama minema õhtul. et on lihtsalt ei ole kedagi võtta ja hädasti on vaja.
novot. ja siis muidugi saavad jahedas välguakud jõle tühjaks kohe ja siis muidugi pole ma oma paigast ära sätitud kaamerat paika pannud ja noh.
igal juhul said vajalikud pildid tehtud.
järgmine, plaanitult suur pildistamine on neljapäeval. üldse peab neljapäevase logistika läbi mõtlema. sest ma pean umbes lapse jõulupeo lõpus olema juba kuskil mujal papi eest pilti tegemas. see viimane oli ammu enne lapse jõuluka teadasaamist ära lubatud. oeh.