töötlen, katalogiseerin ja üritan arhiveerida kahe ja poole aasta jooksul kogeunenud digipilte. oma meelest olen üsna tagasihoidlik pildistaja, aga neid ikka on. ja mul on tunne, et negatiividega oli ikka lihtsam. aga vbolla on see seepärast, et mul pole korralikult aega tegeleda isiklike piltide arhiveerimisega. ja nii nad nüüd on.
sest oma pilte ei pea ju kellelegi ootajale valmis tegema ja nendega on aega..
viimasel ajal pildistan üsna vähe. lausa kahjugi natuke. aga ma ei jaksa seda suurt ikka pidevalt kaasas vedada. samas, mingi aeg jaksasin küll ja ei virisend..
Päev: 27. veebruar 2007
minevikupäev
tänaöistes unenägudes olid mingid inimesed minevikust. suvalised, kolleegid või ülemused. ma nagu läksin tööle kuskile, mis otsapidi allus ühele mu endisele töökohale ja ühel endiselt (mees)ülemusel oli kuidagi liigagi hea meel, et ma jälle tema alluvuses töötan. tjah.
trammis sõites tuli meelde elu enne last. et mis probleemid siis olid ja mille peale raha kulus ja üleüldse. kuidas on muutunud need majad ja kogu linn selle ajaga.
lõuna ajal vaatasin aknast välja. inimesed, bussid, trammid, autod, langev lumi. ja meenus paar muud seika kusagilt minevikust. rõõmsad hetked, nukrad hetked. foto lapsest minu süles veebruari pärastlõuna soojas valguses. ja veel muud. ja veel kibenukrat muud.
mõnes päevas on rohkem minevikku kui olevikku või tulevikku.
kergelt uimane pea on viimaste päevade kohustuslik koostisosa.