linna kõige pisemas Selveris, mis Minski poe välja sõi, on isegi kell 1 päeval hullud kassasabad.
see ju pole ometi säästukas või maxima. ja üldse, siin on tore elada, aga vot poode lihtsalt EI ole või ei pääse normaalselt ligi. Kristiine pole kaugel, aga pigem lähen Sõpruse Rimisse, saab ka kiiremini.
poiss sai täna 3 minutit kott-toolil istuda. selle eest, et ei kuulanud sõna ja ülbitses. otsustasin siis ka ‘aeg-maha’ süsteemi sisse viia. parem hilja kui mitte kunagi. kusjuures ta isegi püsis seal, kuigi algul ei tahtnud. pärast oli tükk aega solvunult teises toas, uks vahelt kinni.
inimesed ostavadki juba vastkalukleid. nädal on veel aega.
tänases päevas on umbes 2 üsna suurt ebameeldivust. ükski neist pole seotud tänase päeva kui sellisega tegelikult. need oleksid ebameeldivad igal suvalisel päeval.
hea küll, üks vist veidi on, aga imevähe.
kummalisel kombel on telefonikõnesid ja asju, mida ma pigem pelgan ja lükkan edasi nii kaua kui saab.
mul pole motivatsiooni midagi teha. punnitan koolitöid siiski. lihtsalt et muidu oleks liiga mahavisatud raha, kui ma pooleli jätaksin. ja ma ju suudan selle ära lõpetada.
seis on selline, et ma olen vist üks neid hulle, kes keskööl maksuameti veebi pommitama hakkab..
paneks kommentaarid siin all kinni? ah, okei, ei pane. kirjutage vabalt, et mis ma virisen, võrreldes 90% maailma elanikkonnaga olen ma õnnelik või kui mitte seda, siis nendest paremini materiaalselt kindlustatud ikka. õnnega võib küll vist vastupidi olla.
