Aasta: 2006
kisub ära
et kui ma tahan suhteliselt hallivõitu päeva keskel omale meelehea tipuks osta ühe lattee ja miskit magusat, on just see ainus veel teele jääv kohviputka lõunal.
kui ikka pole minu päev, siis ei ole.
uimane nädalavahe
reedene Fishi kontsert oli muidugi hea. no maisaa teha, et temaaegne Marillion mulle meeldib. vanad laulud on siiani peas ja rütmid meeles, kuigi mingeid asju pole ammu kuulanud. keha mäletab.
need kingad polnud ürituse jaoks sobivad. küll tänaval sisse käidud, aga ikka mõjub varvaste verevarustusele kehvasti ja natuke on seda siiani tunda.
ja kas ilmast või mis, pea on teist päeva uimane ja tahaks peamiselt magada. tänane poolvihmane päev ja subjektiivsed ajsaolud nullisid mu päeva esimese poole plaanid ka. ei taha väga veidi köhiva lapse ja ühistransaga mööda linna sellise ilmaga ringi liikuda. kui pea selgemaks saab, üritan miskit välja mõelda. või siis mitte. tänane energia on hetkel nullis. hea, et mitte miinustes.
liikluskultuur või asi..
tulime poisiga trolli pealt, poiss vajutas jalakäijate foori nuppu ja läksime ilusti rohelisega üle tee. olime umbes veidi üle keskjoone, kui tuli mustamäe poolt suur must Chrysler 475MEK (loodan et mälu ei vea alt) ja suure kaarega vajus vastassuunavööndisse ning sõitis meie selja tagant läbi. piisavalt suure kaarega, et minus allajäämishirmu mitte tekitada. mingi noor meesterahvas roolis. tee oli küll tühi, aga.. mina ei suuda seda normaalseks pidada. huvitav on see, et poiss ei fikseerind seda ära, sest muidu ta oleks hakand küsima, et miks nii sõitis. ta oli teisel pool mind ka muidugi õnneks.
maitea, kust siuksed tulevad. ja ma ei saa aru, miks nad nii teevad. või pole nii uhketel autodel piduripedaali komplektis?
hakkab pihta..
ilm on ilus ja soe, mina olen tattis ja pooltõbine, poiss köhib ja nii me oleme kodused. sügis pole veel õieti pealgi ja siin me nüüd siis oleme. aga ega lasteaias asi parem poleks, läheks aina hullemaks. praegu loodan siiski selle nädalaga hakkama saada.
on asju, mida mõistus keeldub uskumast. tõeks saanud luupainaja.
vaikne lõuna
ilma mereta ma ei saa kuidagi..
muusika: Minus 8 – Bossanova Feelin