mänguaeg

meil oli täna lauamäng hässssti popp, tõin ühe sellise poisile kingiks. õigemini on see meil põrandamäng 😉 igatahes sai täna mitu raksu läbi mängitud ja omamoodi on tore see, et poiss ei tea veel, et ta peaks üritama esimesena lõpetada. nii me ei mängigi võidu peale, vaid lihtsalt niisama. see on ka lahe, et iga kord saab uue raja teha 🙂

portugali oapada

vedeles mul hulk kuivatatud aedube ootel ja päris õllekõrvaseks ei tahnud ka ära keeta. peale pikka sobramist netis jäi kaalule portugali oapada Nami-Namist. modifitseerisin tiba käepärasemaks ja tulemus oli igatahes tegemist väärt.
oapad029.jpg
0,5kg kuivatatud aedube
0,5kg suitsupeekonit
1 suur hakitud sibul
1 hakitud küüslauk (ca 7-8 küünt)
ca 1l vett
70-100g kontsentreeritud tomatipastat
0,5kg küüslauguga Krakovi vorsti
1spl paprikapulbrit, veidi tšillipipart (jahvatatud või helbeid)
pane oad kaussi külma veega likku umbes 8ks tunniks. vesi peab ube ohtralt katma.
lõika suitsupeekon ribadeks, puhasta ja viiluta sibul ja küüslauk, lõika vorstist ca 0,5 – 0,7 (ca 0,7cm) viilud. võta suur haudepott ja prae selle põhjas ära. vajadusel lisa searasva või võid (aga mitte taimeõli või taimseid määrdevõisid). tõsta peekon potist välja.
pane potipõhja rasva sisse sibul ja pruunista. ära kasuta liiga kõrget temperatuuri – sibul võiks pruunistuda ca 7 minutit. seejärel lisa küüslauk ja kuumuta veel veidi.
nüüd nõruta oad ja lisa potti, samuti vorst, tomatipasta, vesi, paprikapulber, tšillipipar. lase keema, keera seejärel tuli vaiksemaks ja hauta kaane all, kuni oad on pehmed. selleks võib vabalt minna 2 tundi. vajadusel lisa vahepeal natuke vett.
lõpus lisa soovi korral veidi soola ja kaunista petersellilehtedega.
toorsuitsuvõrst küüslauguga oleks ek muidugi parim, sest see krakov ei sarnane chouriēole küll mitte, aga ka nii tuli päris hea pada 🙂

Abadia de Montserrat

mns501.jpg

Montserrat kloostrit on esimest korda mainitud 9. sajandil, seda laiendati 11. sajandil ja aastal 1409. vabanes Rooma (Vatikani) ülemvõimu alt. 1811. rüüstati ja hävitati klooster prantslaste poolt, kui need Katalooniat ründasid. 1844. oli see uuesti üles ehitatud ja uued elanikud sees. hetkel on asustatud benediktiini munkadega.
Montserrat mägi on 1236m kõrge, klooster asub üsna tipu lähedal. hommikul kell 9.15 Barcelonast väljuva tavalise liinibussiga sinna sõita oli elamus ja tasus ära ka selles mõttes, et meie saabumise ajaks ei olnud turistmassid veel kohal. sai suhtelises rahus vaadelda pilvede tõusmist meieni ja nautida missale kutsuvate kellade helisid, mis mägedest võimsalt vastu kajasid. ma saan aru, miks inimesed juba sadu aastaid tagasi sellele järsule ja raskesti ligipääsetavale mäele kloostri tegid. ma olen harva olnud jumalale nii lähedal..

teine puhkusearuanne

olen Rehepapi kiuste m88da La Ramblat n6rkemiseni hulkunud (muidu ei saa ju hotelli :O), natuke 6likastmes salatit s88nd (halloo, on salateid, mille peale EI k2i hapukoor), isiklikuid asjad on alles (pthui-pthui-pthui), endiselt on ca 14 kraadi sooja. lihtsalt pole raisanud aega neti peale.
pilte saab, kunagi 😛 neid on tehtud hulgim.
reisimuljeid – neid on hetkel liiga palju.
lahkume siit veidi rohkem kui 24h p2rast.

minek

üritan nädalajagu mahedamas talves hakkama saada. loodetavasti ei lähe siin külmaks ära, nagu ähvardati ja linnud saavad reostusest puhtaks.
adios!

Metssea kaelakarbonaad pohlade ja adžikaga

Et siis tähtsate päevade puhul tekkis kiirkäiguretseptum, kuna liha oli kapis.
Metssiga kaelapidi pohlades
1 kilo metssea kaelakarbonaadi
200 grammi riivitud porknaid (lai liist)
kaks peotäit värskeid/külmutet palukamarju
supilusikas klassikalist adžikat (teravapoolne)
1 loorberileht
3 küüslauguküünt (Eesti) või 5 küüslauguküünt (Poola, Hiina)
kolm nelgitera
sool, pipar meki järele
Metsanotsu lõigatakse pooleteise sentimeetristeks viiludeks ja lastakse kuumas päevalilleõlis kiiresti külgedelt pruuniks. Liha võõbatakse adžikaga.
Potti. Vaheldumisi lihaviilakatega pannakse palukas ja riivit’ porknas ja siis veel pannilt õli ja loorberileht ja nelk.
Madalale tulele hauduma. Vähe vett. Poole hauduse pääl sool ja pipar ning lõpuni tõmmata. Kui vesi kaob võib juurde panna – keedetud vett.
Rõõsa koorega ahjukartul. Hautuskaste. Värske hakitud petersellum.
Vein: Garnacha

24

hoolimata mu päevakajast kulgeb aeg lineaarselt ja ma pean hakkama saama kõigega, mis nimekirjas + veel nende asjadega, mis ootamatult ette tulevad. tavaliselt neid tuleb just siis, kui on kiire. magada saab õnneks vajadusel ka lennukis. muuhulgas hoian pöidlaid pihus, et raamatupidaja on nii taiplik ja teeb palgad hommikupoole ära, muidu kisub jamaks. peale rmp vahetust on palk ühel koral laekunud päev hiljem ja puhkuserahaga oli sama (jaa, ma tean oma õigusi sel puhul).
viimane kohvitilk ja tegutsema.
aega on napilt 24h.