kontsert oli täitsa äge. tükk aega oli tunne, et need laulud, eelkõige millede pärast mina läksin, ei tulegi. siiski, ‘Something Got Me Started’ oli põhiosa viimane laul. ja siis nad läksid ära ja tükk aega oli tunne, et enam ei tulegi. ma ei mäleta, millal viimati sai kedagi nii kaua tagasi kutsutud. ja siis tuli muidugi ‘Stars’, nagu ma üsna kindel oli ja siis ka ‘Fairground’. wow! kuni lisapaladeni olin viisakalt istunud ja istudes tantsinud, siis lisalugude ajaks sai end püsti aetud. tõesti. tegelikult sai nad teinegi kord tagasi kutsutud veel. niiet, sain vähemalt need kätte, mida ma eriti tahtsin.
ja Hucknall oli täitsa äge. elas laval kenasti, laulis minu jaoks piisavalt hästi ja oli ehe. muusika läks ka vahepeal pisut jämmiks ära mõnusalt. igatahes, oli seda väärt.
Fairground
Driving down an endless road
Taking friends or moving alone
Pleasure at the fairground on the way
Its always friends that feel so good
Lets make amends like all good men should
Pleasure at the fairground on the way
Walk around be free and roam
Theres always someone leaving alone
Pleasure at the fairground on the way
And I love the thought of coming home to you
Even if I know we cant make it
I love the thought of giving hope to you
Just a little ray of light shining through
Love can bend and breathe alone
Until the end it finds you a home
Dont care what the people may say
Its always friends that feel so good
Lets make amends like all good men should
Pleasure at the fairground on the way
And I love the thought of coming home to you
Even if I know we cant make it
I love the thought of giving hope to you
Just a little ray of light shining through
Aasta: 2006
viimne enne puhkust
põhimõtteliselt on täna umbes hullumaja. tööd muudkui tilgub juurde, mustikad tahavad jagamist ja mõned oma asjad enne puhkust sirgu saada. jees. vähemalt on hiljem oodata kui mitte tempo vähenemist, siis selle jagunemist muudele asjadele. õhtul kontsert ka.
august
vinge punane täiskuu ja vines linn. isegi ei aima, et suitsujäänused. rahvast nagu murdu ja soe öö. august on mõnus.
tahan Marjasoosse
nädala lõpust ehk saabki 🙂
loodus ei salli tühja kohta
et kui tekib oht, et on kaks vaba õhtut järjest, siis esimesel päeval helistab kiviviskekaugusel elav sõbranna ja kurdab, et tuli maalt linna ja tal on just üks pudel veini vaja ära juua ning teiseks õhtuks kutsuvad kaks järgmist sõbrannat sellele tüdrukute kõrtsuõhtule, millest ma viimane kord Hiiumaal olles kõrvale viilisin. nemad nimelt ei olnud Hiiumaal. ma loodan, et meie ühised tuttavad mehed ei luksu väga 🙂
tööst tingituna on mu laual korraga Kroonika, Just ja Cosmpolitan ja ma tunnen, kuidas mu juuksed hakkava blondiks muutuma. viin need teisele lauale igaks juhuks.
mõtlesin siin et ..
vahel on nii tore rääkida mõne noore optimistliku inimesega, kelle jaoks on muru roheline, maailm väike ja igavene armastus olemas. siiras ja vahetu olemine. usaldus inimestesse olemas, stiilis et 99% inimesi on head ja mõistvad.. oma eesmärgi nimel nõus tegema peaaegu kõike eetika ja moraali piiresse jäävat. natuke kogenematu ka, aga see-eest rasvase rinnaga. ja siis jääd mõttesse, et kumb ongi parem: kas selline siirus ja kohatine süütus 20ndate alguspoolel või siis selline ettevaatlikum lähenemine vanemas eas. või et kas neid peaks üldse vastandama? sest ilma selle esimesta ei tule teist ja natuke siirast ning uudishimulikku optimisti jääb ju alati sisse peitu 🙂
ma muide mäletan väga hästi, kui ma ise samasugune olin ja kuidas lootsin, et kusagil on ikka keegi, kes oskab konkreetseid soovitusi jagada. nüüd mõistan, miks ma neid kunagi ei saanud 😉
ma püüdsin meenutada, millal ma viimati käisin sellise peenema kontsaga kõrge kingaga. ei tulnudki kohe meelde. ikka on kas laiem konts või täistald. igatahes vahepeal kippusin klammerduma oma käekoti külge, nagu Melker Tjorveni soovitusel ahjuroobi külge – et kinni hoida 🙂
mõne reaga
ma pole umbes 48 tundi kirjutanud ja juba on siit-sealt vihjed, et uusi sissekandeid pole. selge, minu blogi pole selline, kus kirjutatakse harva, aga see-eest midagi olulist, head või tähendusrikast. ehk siis eksole, naudingu saab peamiselt sellest, et kogu aeg midagi tuleb. õnneks polegi mingi kvaliteetblogi pidamine kunagi mu eesmärk olnud.
võtame siis lühidalt kokku:
- aitäh kõigile, kes wifi-ruuterit soovitasid ja turvamisest mulle rääkisid. sain oma väikeste valgete käekestega selle kõik tööle. isegi saksakeelse softi sain täitsa ingliskeelseks. wifi toimib ja päris suvaline tüüp ikka sisse ei saa. häkker saab ikka, kui tahab.
- kohtvõrk sai ka toimima. inimesed näivad arvavat, et ma tean ittimisest jube palju, aga ma polnd ühtegi võrku tekitanud. tegelikult oli see isegi lihtsam ja üldse mitte nii huvitav kui väikese telefonijaama konffimine 🙂
- ma pidasin taaskord oma 28ndat sünnipäeva. tekiila, lilled ja väike hulk toredaid ning vajalikke kingitusi. mahult muide võtavad kokku päris suure ruumi ära 😉 aitäh!
neile, kes veel ei tea: toredate ja vajalike kingituste saamiseks tuleb külalistele täpselt öelda, mida tahad.
lisaks nägin eile poes vot sellist läpakakotti. päris hea 🙂
