nii on

mul on elus ameeriklane Texasest, imeline tekiila, mõnevõrra vaimset segadust, uued spetsiaalsed tantsutossud trenni jaoks, homne äratus kell 5 ja kaks tihekiiret nädalat.
uusi sissekandeid on raske planeerida ja lubada.

feels like chill

täna on selline laisk päev, mil tööolemine tundub lihtsalt ajaraiskamisena. samas see aeg kulgeb kuidagi omasoodu, paindub ümber minu ja jätab mind veidike ebareaalsesse maailma, kus ometigi kõik toimib reaalselt. aga mina tunnen end ebareaalselt.
soovid ja tegelikkus ei ühti ja ma olen liiga arg, et end siit lihtsalt välja rebida.

tantsida laisalt päikeses

taustaks

hooaja esimene

hooaja esimene trenn edukalt üle elatud.
kuna ma suvel läksin nöö poole pealt, siis jäi päris algus saamata. nüüd sain siis seda ka. näha oli, et suvisest kuust oli ikka kasu ka olnud, mingid asjad täiesti toimisid. ja liiga võhmal poleka. eks homme on tunda, mis lihased ütlevad.
aga sellest ma ei saa aru, miks tantsutarvete pood alles kell 12 avatakse? et tantsijad pole hommikused nimesed? aga miks siis kauem lahti pole õhtul?

***

vahel võiks enda küljes olla mingi ‘mute’ nupp – et paned kõik välised hääled vait ja lülitad end välja, kui lihtsalt ei jaksa enam.

‘minu maja’ järgselt

hommikul tõusin üles, rabasin kooki teha ja kogu aeg oli tunne, et jään hiljaks. kõik oli siiski täpselt graafikus. see oli ikka hea, et eile lapsega sünnalse sai mindud, vähemalt ei jäänud liiga öö peale.
aga nüüd olen nagu puuga pähe saanud, kukuksin kohe magama ära ja magaksin hommikuni, kui saaks. aga ei saa ju. niiet ma ei võta seda pooltundigi, sest muidu ei tule õhtul und.
pilte sai ka tehtud.

pikk hommik

selline vaba päev, et viisin lapse aeda ära ja siis olin edasi voodis. kauakaua. lausa magasin, nii peabki.
nüüd võib siis tegutsema asuda 🙂