lisaks muudele asjadele öeldi eile mulle taaskord seda, et blogis püüan ma jätta endast teist muljet kui ma tegelikult olen. malbemat, leebemat, paremat ja osasid asju maha salates.
bhh!
ma ei püüa siin kuigi teadlikult mingit rolli mängida. kõik, mis siin kirjas on, on ju ometi osake minust. imelik oleks oodata siit mingit tervikpilti või täielikku infot mu eluolu kohta. seda enam, et ma tean, kui palju tuttavaid ja lähedasi seda blogi loeb. ma ei saa ennast lõpuni avada. ei tunne vajadustki seda just siin teha.
teen aga siinkohal siis avalduse, et jah, ma olen ka õel, vastik, virisen ja nähvan. oskan seda kõike ka pikemas perioodis. lisaks oskan suurepäraselt haiget teha. enamasti mitte sihilikult. sest kui ma ei hooli, siis ma ei pruugi väga konkreetselt mõelda, et ma võin haiget teha. ja kui ma käitun ise hoolimatult, siis ma ei hooligi. no lõppude lõpuks olen ma ka lihtsalt inimene oma vigadega ja mind ei saa vägisi muuta. bitch, kui soovite.
ja et oma isiklikku elu näitan ma siin just nii palju kui soovin.
ning ma ei talu, kui minust üritatakse üle sõita, blufitakse või püütakse selgeks teha, et ma ei tea midagi. selle peale polegi midagi oodata. ja natuke võiks kuulata ka seda, mis ma räägin. oleks lihtsam.
Aasta: 2006
sügisealgus
ilm on küll selline, et ei oskaks sügise algust pakkuda. soe ja päikseline ja mahe. ainult päike kaob varakult vastasmaja taha. ja hommik algas juba hiljem kui kaks nädalat tagasi.
mu külalisel ei vedanud küll väga teenindusega, küll aga vedas ilmaga. selle kahe nädala jooksul olid ainsad vihmahetked siis, kui kolmapäeva hommikul Hiiumaa poole sõitsime. tegelikult isegi teenindusega asi paranes viimases otsas. nt Babybacki teenindus mõjus talle nii, et jättis lausa 20% tippi. toit oli seal ka hea. tervitused CV‘le siinkohal :*
ja tundub, et ma suudan paari päevaga välja ka puhata sellest viimaste nädalate tempost.
ja siis veel see, et ma pole küll poliitikahuviline, aga hea, et läks nagu läks. teistpidi oleks ikka hullem olnud.
taevas & tuul
Reigi kirik.
tegelikult tahaksin ma puhata. magada umbes seni kuni ma magan ja siis vedeleda veel voodis ja siis magada edasi. natuke väsitavad nädalad on olnud.
pilved & raba
.. ehk et sain vihjest aru..
mõned tegemised
et pubi nimega Texas võimaldabki tasuta telefonikõne ameerikasse, nagu leti kohal kirjas. ma arvasin ikka, et see on mingi bluff. aga eks see kompenseerib mõnevõrra seda, et nad väga head Margaritat ei tee. siiani on parim tulemus Angelis. ja Margarita sisse ei panda apelsini ometi, isegi kui tegu on maasikamargaritaga (ma parem ei ütle, kus seda tehti).
ahjaa, Texas on ka ainus koht, kus tequila toodi laimiga, mitte sidruniga. okei, natuke maitse asi nagu – aga mulle see maitse sobib 🙂
ja 20% allahindlust on ka tore. nüüd on neil siis ehtne Texase päritolu autonumbrimärk ka olemas.
nii kitsast Jägala juga polnud ma ka näinudki veel. aga mida on arvata peale nii pikka kuiva suve?
vananistesuvi
kõik keemia on ühel pool, selleks nädalavaheks.. paari nädala pärast finaal.
päike paistab, õues on jälle mõnus ja soe, ootan Pierre kohvikus oma latteed ja trühvlit ja tunnen mõnusalt pärastlõunaselt. hetkeks tempo maas, enne kui jälle edasi minna. võimalus unustada aeg, lihtsalt istuda ja olla ja nurruda päikeses.
hommikune isiksusetest
sellised tulemused siis.
eesti keeles ka juttu juurde. ühest teisest süsteemist vastab samale tüübile selline kirjeldus.
vaidleksin vastu mõne koha pealt, aga no varahommik, mis tahta. ja eks ma näen iseend ikka teistsugusena.
pärastlõunapäikeses
soe sügisene päike paistab läbi päikesprillide. tahaks panna silmad kinni, jääda seisma ja keerutada klappidest tuleva muusika rütmis vaikse tuule käes. hetke pärast lööb piduri peale, nii ei tehta keset päeva kesklinnas ometigi! ümberringi kõrguvad peeglklaasidega hooned, sõidavad autod, mu all on sillutatud kõnnitee. ometigi on see ju sobiv koht?
naeratust oma näolt ja rütmi puusadest ei saa ma ometigi maha. päike ajab nurruma.