Ma tahaksin sult küsida, miks sa lõhud mind, aga ma tean, et ma ei saa sellele vastust. Oma võluval moel sa lihtsalt ignoreerid mind ja mu küsimust, libised sellest üle, teed selle olematuks. Nagu sa suudad ignoreerida enamikku, mida sa tahad. Ühel, teisel või kolmandal moel. Vahel ma kadestan sind selle võime pärast – aga nähes selle tagajärgi, olen vaid rõõmus, et ma päriselt nii ei suuda. Kuigi endal oleks ju vahel kergemgi.. või?
Aga.. sa unustad selle juures inimesed, kelledele sa oled tähtis. Sul on ju neid omalgi vaja, sa tead seda. Ometi miskipärast teed sa neilegi haiget, lõhud neid, suudad olla alatu. Ja siis suudad veel imestada, et kõik ei olegi su suhtes vastutulelikud ja kenad, kui sul neid vaja on. Kas sa tõesti ei näe neid seoseid?
Kas sa mängid Jumalat, arvates, et maailm ongi sinu?
muusika: Massive Attack – Unfinisehd Symphaty
Päev: 16. mai 2006
opera – firefox
mõtlen praegu, et miks tööl on mul veebilehitsejaks Opera ja kodus Firefox. st ma tean, miks on tööl Opera – mingi hetk üks tööks vajalik lehekülg ei töötandu FFga eriti. samas, nüüd töötab, aga mul on Opera juba käepäraseks konfitud, kõigi tema lisadega. FF on ka masinas olemas siiski. aga kodus Operat pole üldse. mõlemal on oma head ja vead. ja tegelikult võiks ju jääda ühe peale kindlaks, aga ma ei tea vist ise ka, mida tahan. noh, nagu naised ikka 😉
aga no tegelikult ka. ma ei suuda tööl Operast loobuda ja kodus Firefoxist.
P.S. kas enne kirjtuada vanu pilte dvd-le ja siis võtta uued maha või võtta uued maha, teha korda, panna üles ja siis tegeleda arhiveerimisega? 😉