Ma tahaksin talle öelda, et …
Aga ma ei saa. Realist mu sees tirib mind kiiresti kahele jalale ja ütleb, et sellest tuleks hetkel ainult probleeme juurde. Ma tean, et palju muutuks paremaks. Ma tean, et nii mõndagi muutuks halvemaks. Siiski, kõik on suhteline ja ma tean, et ma hetkel ei taha neid raskusi. Või siis et…
Ma ei võta ette paberit, kasvõi mõtteski, ega hakka sinna panema kirja plusse ja miinuseid. Ma ei teagi, kumba rohkem saaks. Ma ei teagi, kumba tulemust ma tegelikult ootaksin. Ma ei tahagi seda niimoodi arvestada.
Ma tean, mida ma siiski tahan. Ma arvan, et ma tean. Sest tegelikult ma ei tea nagunii kõiki asju, mida see kaasa tuua võib.
Aga ma ei saa seda hetkel hetkel naguni.
… sest ma pole üksi.
… sest see mõjutab liiga paljusid.
Mul pole julgust.