minu üleeilesest esinev kõhutõbi jõudis lapseni. vastu ööd. paljuõnne :S
20 minti hiljem:
teine vahetus voodipesu. hea, et polnud eelmist jõudnud veel masinasse toppida…
veel 10 minti hiljem:
kolmas vahetus. tv ja lennukidokumentaal mingi. ma ei julge teda voodisse saata. oeh..
P.S. söetablett peale esimest hoogu oli viga. kõik järgnev on nüüd veel ilgem 🙁
Päev: 13. aprill 2006
hommik ja uni
mida teha, et saaks mõnel hommikul segamatult magada nii kaua, kui just und jagub?
jah, magada mujal kui laps. seejuures mitte koolis. ma ei saa ju ca kord nädalas last ära saata kusagile. tore, kui kord kuus õnnestub. mingis mõttes on see aga lapse suhtes ju ebaaus ja minust isekas.
vastus, et ma võiks minna kell 9 lapsega koos magama, ei ole õige, sest äratus tuleks ikka lapse või kella peale. ‘oma aega’ poleks siis ka üldse. või kas peakski? (millal oli minu ema ‘oma aeg’? sest tema läks magama umbes koos meiega ja ärkas enne meid. aah, ma olen vist nõrk lihtsalt)