ma teadsin, et ma saaks magada umbes poole üheksani. loogiliselt ei tohtinuks poiss palju varem ärgata.
kell 6.54 ärkasin ma poisi vaikse hüüde peale, et kus tema jänku on. mingil müstilisel põhjusel oskas ta oma lemmikkaisukaks valida mingi mähkmepakiga kaasa tulnud helesinise sünteetilise väikese jänese, mis hämarasse voodisse päris hästi ära suudab kaduda. nii juba kolm aastat. loomulikult ei leidnud ma tänagi jänest ühe ropsuga üles, vaid pidin ta voodi üsna läbi tuulama, enne kui jänku Sipsiku alt avastasin.
no ja siis oli jokk. pissile vaja ja juua ja köharohtu panna ja.. vahepeal 5-minuti kaupa vaikset rabelemist ka, kui ma meelde tuletasin, et tegelikult on veel tuduaeg ja mina tahaks küll tududa ja temast oleks kena vaikselt olla. vahel tundub, et neljane võiks juba ju aru saada, et kui ta tõuseb ja teised veel magavad, siis võiks enamvähem tasakesi toimetada, mitte üritada iga 5 minuti tagant suhelda. aga ju on vara veel.
kella 8 ajal BBC pealt lastesaateid vaatama läinuna püsis ta üsna tükk aega vagusi, kuigi ikka oli nii 10 minuti pärast vaja ju hommikusööki nõuda. peale seda oli jälle vaikus mõnda aega, aga siis pidin ma nagunii juba üles ärkama ise ka.
selle aja peale oli mul päris kena peavalu. ma pean nüüd kohe tööle minema, peale sda on kursused ja koju on lootust jõuda enne üheksat õhtul.
kui lasteaeda on vaja minna, siis teda küll poole kaheksa paiku hoobilt üles ei saa. kui lasteaeda on vaja minna, siis ma tean, et äratus on varem ja lähen magama vastavalt ja olen selleks valmis.
õues on kena talvehommik. ma loodan, et mu silmaalused ei ole liiga mustad.
kell 10:34
see polnud sel nädalal esimest korda. üleeiel ärkas kell 7 köhaga üles.
kui on midagi, millest ma sel hooajal puudust olen tundnud, siis on see võimalus magada hommikul seni, kuni uni lihtsalt ära läheb. minu puhul ei oleks see nagunii lõunani magamine. loetagu palun see üheks põhjuseks, miks ma suhteliselt tujutu olen kogu viimane aeg.