tänane päev ei olegi minu õudusunenägu, vaid ongi selline, nagu ta just on. selgus äkitselt. tööl siis. kõik on kuidagi äraspidine, tihe ja aegajalt hüsteeriline. mu seljavalu on kutsehaigus, tund aega istumist on täielik põnts. kontoripõrandal võimelda oleks ka tore, eriti kui keegi sisse sajab ja ma ei suuda end ropsti püsi ajada, vaid kuidagi klammerdudes keset poolikut võimelmist sikutan end üles. aga see sobiks tänasesse päeva küll.
lisaks eilsele killule ‘sa oled mingi maarika vä?’ õnnestus mul täna tööl ka üks poetada, mille peale 1/2 meie tallinna kollektiivi ehk 1/4 kogu kollektiivi ohjeldamatult naerma puhkes: ’iga asi* muutub varem või hiljem photoboxiks’. mina olin 3s inimene ruumis ja hakkasin naerma murdosa võrra hijem.
* – ‘asi’ on siin pildiarhiivi mõistes. photoboxi kohta guugelda.
ma tahaks uusi fotosid teha, aga ma ei julge fotokotti omale selga tõsta. veel. jälle. fotoblog või asi ma ütlen.
Aasta: 2005
sama ruum, teine aeg
on hommik ja ma olen sattunud seisma absoluutselt valesse peatusesse.
mulle meenub üks teine samasugune hommik, aegu tagasi. valguse peegeldus lumelt. ei, see on seesama hommik.
sa ütlesid, mitte väga palju hiljem: mind kummitas päev läbi teadmine, et me oleksime võinud selle koos veeta.
see tegi lihtsalt ühe asja vähem, millest ma loobuma pidin.
punšid ja grokid
külmad ajad tulekul, paras aeg rääkida soojendavatest jookidest.
punšiks nimetatakse tavaliselt jooki, mille koostisesse kuulub tee, suhkur, alkoholist vein, viin, rumm või konjak ja/või vürtsid. nagu näeme allpool, on ka erandeid 🙂
grokk on analoogne, aga kangem ja tee asemel võib olla ka lihtsalt kuum vesi.
tee tegemisel on arvestatud, et tee on lahtistest teelehtedest, mitte kotikestes 🙂
Inglise patsient. Inglise perearst.
kui keegi arvab, et meie arstindus on metsas, siis .. lugege seda. mhh? meil on päris kena elu siin siiski..
tänud lingi eest j.-le
raamatud riiulis
aiai, leidsin praegu, et ma peaks oma raamaturiiulid tühjendama ja korralikult puhtaks tegema. nii raamatud kui riiulid. ja siis uuesti, sisuliselt, komplekteerima. oh, seda ei olegi nii palju ja ilmselt oleks see päris lõbus ka – aga kas ma suudan selle ühe päevaga ära teha ikkagi? noh, selle ajaga, mis laps lasteaias on siis nimelt. riiulihaaval ei mängi välja – sest mul on ikka vaja neid seal ümber ka paigutada.
ah, ootab, kuni selga enam tunda pole, siis jõuab ehk.
rohekartul :S
bhhhh! poest ikka EI või kartulit osta – absoluutset kogu 2kg kartuleid onrohelised! mitte üleni, aga kõva pool läheb kaduma. normaalne või?
looduslugu
viimasel ajal sahistatakse, et põhikooli-keskkooli loodustundide hulka plaanitakse vähendada. esimese sahina sain Loodusaja listist ja nüüd on sellele kinnitusi tulnud. jääb üle loota, et tegu on tõesti tööversiooniga ja nii see ei lähe. sest järjest rohkem tuleb ju mõelda looduse ja keskkonna peale, et üldse suuta edasi minna – aga kuidas seda teha, kui algteadmisi ei ole? tunnen ise, et (kesk)kool jäi selle koha pealt poolikuks ja oleks tahtnud teada just rohkem looduses – ja ka näiteks jäi tol hetkel segaseks keemia seos mu igapäevase eluga – kuigi see on täitsa olemas!
tegelikult mind hämmastab siinjuures see, et (vabandust, tuttavad matemaatikud!) tahetakse tõsta matemaatikatundide osakaalu :O (aga see pole ka veel kindel muidugi, on ka lihtsalt üks versioon). mullegi on öeldud, et võrreles teaduse arenguga õpetatakse matemaatikas sõna otses mõttes keskaja-eelseid asju – aga teisalt, palju on teil läinud elus vaja tangeneid arvutada või võrrandisüsteeme lahendada või kui palju on üldse vaja läinud peale põhitehete pluss protsentarvutuste (kusjuures viimased taanudvad ju ka põhiteheteks ära!)? jah, meil üritas ka õppejõud mingi protsentülesande võrrandiga ära lahendada, aga selle peale ohkas kõik 40 täiskasvanud inimest ja leidis, et miks seda küll nii keeruliselt teha. nii et – see vana-kreeka-aegne matemaatika ongi umbes see, mis tegelikult vaja läheb, ülejäänud leiab väga kitsast kasutust ükiskutel elualadel. ausalt, enamike asjade kohta ei osanud õppejõud ka öelda, kus seda võiks vaja minna :O
aga mul on üsna kahju, et ma ei tunne lõdvalt ära kõiki eesti puid ja sain alles mõni aeg tagasi teada, et meil elab näiteks kasetriibik, rääkimata sellest, et kuna meil keemiaõpetajad muudkui vahetusid, jäi kogu keskkooli aja mulle segaseks perioodilisustabeli iva (okei, see oli ehk erand).
aga tegelikult, kui ma tahan 2+2 soonikus mütsi kududa ja mul on pool salli valmis, kas ma siis õige mõõdu saamiseks pean selle sooniku välja venitama mõõtmise ajaks või jätma poollõdvaks? :O
lumerõõm
laps kilkas hommikul lumerõõmust. targu taipas käia ka rohkem lume kui jääs kõnnitee peal, täitsa ise mõtles selle välja. eks varsti hakkab kelku küsima. ja suusad! suusad? oma selja pärast peaks isegi suusatama – ja vabu õhtuid mul ju veel aegajalt on :O
hala, seljast ja koolist
valu segab õppimist.
huvitav on see, et õppejõududel on väga erinev arusaamine ühest ainepunktist ehk siis nad ei suuda kokku lugeda 40 akadeemilist tundi tööd. või maitea kohe. igatahes on Eesti piisavalt palju loomi (selgrootutega ikka), et neid 40 tunniga enamvähem selgeks saada on üsna võimatu, kuna selgroogsete osas pole ei konspekti ega ainekava, siis läheb suur osa materjali kokkuotsimisele ja selle sorteerimisele, püüdega tabada seda, mis võiks olla õppejõu jaoks oluline. no ei ole kuidagi tore, eriti kui iga mõnekümneminutilise arvutis istumise järel pead teist samakaua end põrandal lapiti lõdvestama :S
aga pojal, tänan küsimast, läheb enamvähem kenasti. kui ta ainult natuke vähem köhiks..
