päris tore lugu meie valitsuskriisist, isegi poliitikavõhikust mind ajas itsitama.
viite leidsin BC lehelt, aitäh 🙂
Aasta: 2005
kella-viie-hommikukohv
ma joon oma tänast hommikukohvi.
jah.
praegu.
ma ärkasin kell 8.35, peale seda kui olin praktiliselt üleval olnud 5.13-7.55, kui laps lihtsalt ei maganud. minu õnn, et tundsin end eile õhtul piisavalt väsinuna, et tavalise poole ööni ülevaljõlkumise asemel koos lapsega magama minna. eks oma osa oli sellel, et teadsin, et täna hommikul ma pean kusagil kindlaks kellaajaks kohal olema ning äraütlemisvõimalust pole.
igatahes.. peaks vist virguma hakkama..
tähelepanek
halb asi sinuga kohtumise juures on see, et kunagi tuleb lahkuda.
vastlatõbine
mhh.. absoluutselt ebasobiv aeg haigestuda. üleüldse oli plaan, et ma ei jää rohkem haigeks sellel talvel, aga tundub, et keegi teine otsustab minu eest. ja absoluutselt ebasobivalt. brrrrr. lisaks tänasele vastlapäevale (rahvas on hernesupile kutsutud) on mul vaja ka järgmiseks nädalaks mingeid kooliasju veel teha. niimoodi see küll ei õnnestu..
nr.2
Sügisel ei tohi armuda. Sügis on lagunemise aeg. Sügis on rauge, leebe ja suve hävitav. Sügis valmistab ette puhkamiseks, talveuneks.. milleks iganes, aga mitte tormakateks tunneteks.
Sügisel on aeg end paika sättida, leida koht talve rahulikuks möödasaatmiseks. Sügisel on kuldsed lehed ja rahu. Sügisel on vihm ja tuul. Sügisel on kõle.
Või vähemalt peaks olema.
suhteliselt vaiksed päevad
a) ma olen vanematekodus nn. maal 😉
b) laps on tatine või õigemini köhane
c) pärastlõunast lähen pulma – näis, kauaks.
suunamine
kontoritool ahistab natuke.
mõtted on täiega mujal ja eneses mingi kontsentratsiooni leidmine on natuke keeruline. siiski on midagi õnnestunud ära teha. peaks oma postiivse energia nüüd ikkagi mingite ponnistustega kohustuste peale suunama. alustaks sellega .. näiteks praegu?
täpsustus
btw, sõltumata sellest, mis mulje jättis mu eelmine post, olen ma üle keskmise õnnelik 😉
aga on asju, mida ma olen kunagi kirjutanud ja millised mina olen nüüd piisavalt vabaks lasknud – või millised mind – ja ma tunnen, et võiks need lõplikult endast välja saada. nendele tuleb järge.