Aasta: 2005
nr. 6
See oli nagu plahvatus. Korraga ja palju, kuid mitte kõik. Ent ometi rohkem, kui ma oleksin kunagi lootnud. Asjad, mis olid taamal, aga mis ei seganud; vähemalt mitte siis.
Mingid asjad, mis olid kohe. Soojus, olemasolu. Õnn. See oli meie jaoks olemas. Me püüdsime seda hoida, oma meelest tegime kõik selle heaks. Liigagi palju?
Aga ma mäletan siiani Su juuste karedust oma käte all ja oma kätt Sinu käes.
inimesed roolis
eile vanemate juurde ja tagasi sõites adusin, et päris kindlasti on olemas kahte tüüpi bussijuhte; just nendel liinidel, mis liiguvad ka äärelinna.
ühed on need, kes sõidavad ka 70-alas napilt 50ga ja üleüldse teevad kõik, et lõpp-peatuses eriti seisma ei peaks. ühtlasi peavad nad ka liinil olevast graafikust kinni seega üsna hästi.
teised on need, kes tahavad liini võimalikult kiiresti läbi sõita. selliste tüüpide bussidele kusagil liini keskel olevas peatuses muidugi ei jõua, kui väga napilt üritada jõuda.
aga samas, alustades oma sõitu kusagilt poolt liini otsast, sobib mulle teine tüüp paremini.
et miks see on trammi-kategoorias? sest trammijuhte on ka samasuguseid 😉
valikuvõimalus
uue fotokoti valimine on märksa keerulisem kui oli uue kaamera ostmine.
3st kotist kokku saaks ühe hea. üks on liiga suur (näiteks linnas käimiseks), aga on mõned head välimised taskud; teine on natuke väike (näiteks matkamiseks), aga on head sisemised taskud ja 3s on lihtsalt universaalne – saab kanda nii vööl, õlal kui seljakotina, kuid see seljakotivariant on selline kummaline.
kohati meenutab lapsevankri-käru valikut. pole olemas ideaalset..
mu parem õlg on sellest õlakotist täitsa väsinud ja haige.
ma leidsin et..
.. blog on hea koht, kuhu oma pilte lükata, kui fotokalasse ei taha-tihka panna ja kui oma mitte-päris-avalik galerii tundub väheks jäävat.
üritasin õhtul vahepeal natuke fotoblogiga tegeleda, aga see ei kuku ikka välja nii nagu peaks. pole aega praegu MT manuali süveneda ja div’idega CSS ei kuku mul ka ikkagi ise väga hästi välja.
way up
kuulamissoovitus: Kid Loco – A Grand Love Theme
itijutt
tõesti mulle ei meeldi see, et mul peab töö tegemiseks olema lahti 2 eri brauserit. aga just nii nüüd ongi.
IE, lisaks sellele, et ma seda nagunii hästi ei salli, keeldus mu arvutis töötamast juba varsti 2 aastat tagasi. lihtsalt ei ava lehti, cannot find blablabla. pealegi.. kui harjud ära sellega, mille ingliskeelne nimi on ‘tabbed browsing’, siis tundub IE oma eraldi akendega eriti jube.
loogilise jätkuna tõmbasin järgmiseks Firefoxi. kõik kena, aga neetud ameeriklased ei suuda oma suurt pildiarhiivi panna tööle nii, et ka FF seda korralikult näitaks. pooled nupud on nurga taga või ei kuvata muidu õigesti, kogu lehe väljanägemisest rääkimata. kuna see on meil üks üsna tihti kasutatav allikas, viskas varsti üle ja kogu oma armastuse juures FF vastu downloadisin omale Opera.
ega Operalgi viga pole. need reklaamid tasuta versiooni juures on muidugi häirivad, aga okei, saame hakkama. mõnes mõttes on Opera isegi väga mõnus. mail, chat, märkmed, kõik üheskoos. tabid tunduvad mulle kohati intelligentsemad kui FF’l, aga võibolla pole ma lihtsalt õigesti kõike seadistanud FF’l.
igatahes töötas see Opera mul kenasti kuni 2 nädalat tagasi, viimasel tööpäeval enne kooli keeldus poolest päevast mulle kohaliku arhiivi pilte näitamast. kõikjal mujal näitab, aga kohaliku arhiivi omi mitte.
lootsin, et on mingi ajutine error, ent eile tööle tulles selgus, et sugugi mitte.
kutsusin tolle programmi kirjutaja ja ametliku IT-arendaja kohale. too istus siin ikka jupp aega, proovis kõiksugu asju ja tulemus oli 0.
kuna mu arvuti pidi nagunii juba kusagil eelmise aasta augustis välja vahetatama (uus kast oli olemas, istus pool aastat kohaliku ülemuse laual ja siis vahetati välja hoopis üks teine arvuti, mis hakkas ka jamama – ja üleüldse ma kahetsen, et ma olen oma arvutit hooldanud, erinevalt teistest, sest minu arvuti hakkas esimesena jamama tglt), siis helistasin Tartu ülemusele ja teatasin, et nüüd on nii, et mulle on ka ikka uut arvutit vaja. üllatusena selgus, et tema ei teagi, et mulle määratud arvuti mujale läks. igatahes lubati asjaga tegeleda – ja seekord ma olen kindel, et võitlen selle arvuti kohe oma lauale ja teen vajalikud installid ise. hah, isegi IT-arendaja jõudis lõpuks veendumusele, et ma jagan tibake asja ja peale mõningast istumist siin ei suhtunud minusse enam kui mingisse punaseks värvitud, ent tegelikult blondi tavatibisse.
nüüd on mul lahti Opera muude asjade jaoks ja FF kohaliku arhiivi jaoks.
mhh.. kogu selle jutu taustal + veel paar detaili, mida ma siin ei räägi, on mu motivatsioonipuudus tööl rabeleda vist üsna arusaadav.
blogija mõtted blogist
ma olen viimasel ajal kirjutanud asju, mis ei tekita emotsioone, tundub. sest hoolimata kümnetest lehte külastavatest inimestest ei ole kommentaare.
aga teisalt on see ükskõik ka. sest ma kirjutan ikka 😉
ja üldse, kui saab suur kiire mööda (ehk kool ära lõpetatud), siis peaks muutma natuke disaini, kujundama päise ja looma eraldi fotoblogi ka siia juurde. või ma ka ei tea..
paar päeva tagasi oli nii kena seis, mul oli 500 sissekannet ja 950 kommentaari. kenad numbrid. natuke ümmargused ka. aint tolle kommentaariga.. ma ei teagi, mida teha.
ja 1000nda kommentaari kirjutajale võiks ju midagi ilusat lubada. no lihtsalt kuna on kevad ja suvi tulekul.. pudeli veini ehk? 🙂