Aasta: 2005
Hindulotitar punahiinlaste seas
Kõrge servaga panni pääle tuleb panna kogu õlikogus. Pann olgu ikke enne kuumaks aetud, kesse muidu hää roa saab? Kuuma (sisuliselt keevasse õlisse heidetakse mõneks jupiks löödud küüslauk. Kui too kullapruun, siis lihajupid manu.
Pruunata kergelt kõik see mees, lisada soja ning masala. Kaas pääle ja madalale tulele tõmmama.
Kui liha pehme, juurde koor. Pisut veel sirrata ja siis oad. Segada kenasti, mekkida sousti tulemust ja soola vastavalt vajadusele. Õrna magus mekk sojast peab jääma.
Too kuulub asja juure.
Selle roa manu kuulub tai jasmiiniriis hästi, aga aitab pikateraline kah. Basmati riis on liig pretensioonikas.
Ja siit koosseis:
400 g kalkuni kintsuliha
200 g. punaseid ube (leotatud)
5 küüslauguküünt
50 g. kreeka pähkli õli
pakk 10-protsendilist kohvikoort
25 g. magusat sojakastet
näpuotsaga garam masalat
näpuotsaga soola
Vein: carmenere
Volks
suure suu jäätis :)
‘kui mu suu suureks kasvab, siis söön ma suurt jäätist’ teatas mu laps äsja jäätisekausi juures.
hmhm. tema tükk ei olnud sugigi pisem kui näiteks minul..
õhust, mõtetest ja linnaööst
öösel on juba natuke õhku.
avatud akna alt sõidavad mööda üksikud autod ja viimane troll.
üritan end vaikselt kokku korjata ja mõleda, et homme tuleb parem päev. nagu täna oleks mingi jama päev olnud – tegelikult ju polnud. aga korraga langenud tempo mõjub mulle hukatavalt ja ma ei oska enam olla. ma olen liiga väsinud, et tõmmelda siia-sinna. selle asemel tõmblevad mõtted mu peas, hüpates üle aastate ja tulles tagasi tänasesse. püüan neid natuke reguleerida, et nad ei riivaks veel-mitte-väga-kinnikasvanud haavu. kohati ebaõnnestunult, aga see muutub aegamisi paremaks. oo imeline aeg, mil pole võimalik mõtetel veereda, vaid kõik on suunatud. ma pean õppima uuesti toime tulema tavalise aeglase vooluga ja sundima end tegema kõige igapäevasemaid asju, mõtlematult.
ja lootma, et asjad kulgevad nii, et mul õnnestub mitte kokku puutuda nendega, kes võivad mulle meenutada asju, milledest ma teada ei taha.
ma hingan suurte sõõmudega jahedat ööõhku ja vaid unistan istumisest mere ääres. laen end Linnast ja annan talle vastu oma öised mõtted. selle natukese õhu vastu.
väss
ma tulin töölt, läksin diivanile raamatut lugema ja
jäin magama.
kui laps ei oleks nii palju sebinud, magaks vist praegugi. minu puhul ei ole selline käitumine normaalne.
tempo maha
tänane kardetud vestlus kulges ootamatult rõõmsalt.
tegelikult ma väga ei kartundki. enam pole nagunii suurt midgi muuta ja tehtud sõnadega päris ümber ei mängi. eriti ei oodatudki vist.
eelnevalt välja tulnud oigasid küll, et karm andmine käib, aga ma seda küll ei tajunud. kõik kulges suhteliselt roosalt ja rahulikult. kas oli see nüüd näituse pärast või seepärast, et ma ise ei pabistanud – tont teab.
igatahes pole nüüd muud teha kui oodata – ja isegi mingit ärevust pole. sisetunne ütleb, et läks kuidas läks.
suvi võib alata 🙂
‘kuidas sa jõuad?’
viimaste päevade hittküsimus mulle on: ‘kuidas sa jõuad?’
mh. ausalt öelda ei ole mul aega selle peale mõelda. asjad lihtsalt kulgevad. vahepeal tuleb omalgi närv sisse, et kuidas ma küll jõuan – aga siis tuleb asjadel lihtsalt minna lasta.
sissejuhatus..
homsest hakkab Hull Nädal pihta. tegelikult siiski on 4 hullu päeva – aga see eest täiega.
kes viitsib, võib mulle aegajalt pöialt hoida 🙂
ja mul õnnestus eile omale hankida fantastiline fotoraamat: Photo Icons. fotoajalooliselt väga huvitav väljaanne, hetkel ootan, millal meile jõuab samast sarjast veel üks raamat, mida hetkel veel pole.
haa!
igatahes, ma olen üks 25’st, kes sai eksamitele ja seega on konkurss riigieelarvelisele kohale 5:1’le. ehk mitte absoluutselt lootusetu!
pean oma loomingulised võimed järgmiseks nädalaks tippvormi ajama!