viimati sai kogu rock-kontserdi ajal kenasti tooli peal istutud vist siis, kui ca 8-9-aastaselt käisime kogu perega Filharmoonias Gunnar Grapsi kuulamas 🙂 ja nüüd siis äsja lõppenud kontsert.
samas, kõik vahepealsed on toimunud õues-klubis-pubis, st kohtades, kus ei saagi kenasti oma märgitud koha peal istuda ja viisakalt kaasa jõnksutada.
saku suurhall on päris kummaline koht kontserdi jaoks ikka. noh, seekord olimd mingid põrandakohad tõsistele rokkaritele. ma ei tea, kuidas muidu on. aga need, kes istusid otse lava vastas, olid nagu üsna kaugel. seal natuke külje peal istudes olime küll lähemal – aga no külje peal ikkagi. mingi saundivärgi ja akustika üle polnud nagu nuriseda – sellisest muusikast juba üle ei sosista.
no ja mõnda laulu ma isegi teadsin. solist vahetas kohusteruult oma jakke kogu aeg, rahvas keerati ümber sõrme, puändiks toodi üks motikas ka lavale.
ei, ma ei ole vinge fänn. lihtsalt juhtus nii, üsna kogemata. ei, ma ei teinud ka moblaga pilte, nagu pool saali.