lõunauni

aaah, mu laps hakkab aegajalt oma elu elama.
päeval mingi aeg hakkas ära vajuma ja jäi jutt, et läheme magama. jätsin triikimise pooleli ja siis laps tuli hoopis mängutuppa toolile. tulin järgi, tema ajas mind ära, et tema magab siin ja mina mingu ära. okei, natukese aja pärast tuli voodisse. siis ronis maha ja teatas, et tema magab maas. veel natukese aja pärast aga arvas, et aitab küll ja tema tahab tupse värvida.
värvis siis oma tupsud ära ja hakkas kurtma, et süüa tahaks midagi. lubasin siis suppi keeta ja ütlesin, et natuke läheb sellega aega. selle jutu peale pani köögist sõnalausumata ajama. 5 minti hiljem leidsin ta magamast. ärkas umbestäpselt sel minutil, kui supil tule alt ära keerasin 😀
ja seda lapsukest enamikel päevadel üritan ma imetrikkidega lõunaunne suruda, enamasti tagajärjetult. või kirjutame tänase juhtumi haiguse kraesse?