kuna mul pole kusagilt võtta vaba 34K raha, siis jääb mu koolitee ilmselt pooleli selleks korraks. nüüd, mil ma nii väga tahtsin.
niuc 🙁
Kuu: juuli 2005
Selginemine
On kohti, millega oled seotud veresidemetega, sellele mõtlemata.
Lähen ja tunnen, et olen Kohal. Hoolimata sellest, millal olin seal viimati. Ootab mind, pole mind reetnud ja tean, et ei reeda mind kunagi. Tajun, et kõik see, mis on mu ümber, on Päris ja Hea. Enam ei ole vaja otsida seda allikat, kust saada tänast energiat. See maa, puud, tuul, päike – sama päike, mis igal pool mujal ju! -, iga rohukõrs laeb viimseni, midagi vastu küsimata. Liigun ringi ja tunnen oma jõudu kasvavat. Puhastab pea segastest mõtetest, laseb mind vabaks. Nii, et suudan näha enese sisse, puhtana. Näha nii mõndagi asja teismoodi kui Linnas, mis vahel mängib minuga, peidab ja moonutab. Asju, inimesi, tundeid. Seal aga ei suuda Linn ega ka muu mind petta. Sest mina ja maa, me oleme üks; ja tõde on maa ürgne tõde, mis ei saa iialgi petta.
Ma olen siit liiga kaua eemal olnud.
Ma ei tule siia ilmselt kunagi päriseks tagasi. Aga ma pean meeles pidama, et just siin on Selginemine. On olnud läbi aegade.
Aurustet juurikud šokolaadi-veinisoustis
Lihtne ja mekitav roog taimetoidulistele või noile, kel tõsine himu Eesti maamullas kasvanud juurikate järele. Soust on eksootikum, aga olen täheldanud, et millegi väga lihtsa ja ja väga eksootilise ühendamine on seiklus, mille võib ette võtta ka eluaeg hakklihakastme või vorstisousti pääl kasvanu.
pool kilo juurikuid ja päälmaad kasvanud asju: nt. lillkapsas, naeris, kaal, koorega värske kartul, redis, porknas – valik on lai
punt lehtpeterselli, punt tüümiani
200 g. kuiva punaveini
pool tahvlit musta šokolaadi (kes krehvti, võtku bitter), riivituna.
supilusik võid
nelgitera
musta pipart veskist ja tiba peenikest soola
Selle roa jaoks on vaja bambusest aurutit. Toda leidub täitsa söödava hinna eest paremates poodides. Juurikat aurutatakse bambuskarbis är, nii, et nad on poolpehmed, elik krõmpsuvad õrnalt (muuseas, kartulid maitsevad siis nagu küpsekartulid lõkkest). Aurutamisele tuleb panna juurikad ja petersell ning tüümian läbisegi (ürdid tervena, soovitavalt ka juurikad tervena, kui on pisikesed).
Soust tehakse lihtsalt. Tulisele pannile vein, siis pisut tsirrata. Šokolaad manu ja nelgitera ja kogu aeg, kogu aeg, kogu aeg segada-segada-segada. Siis pipar ja soolake ning kreemjas olema peab, kui liig paks, kraanist kuuma vett ligi.
Juurikad soustiga üle valada ning garneeringuks mõned mandariinilõigud.
Vein: Shiraz/Syrah
varane äratus
lähen Hiiumaale ära. liiga väheseks ajaks küll, aga muudmoodi ei ole hetkel võimalik. niuc-niuc.
näitus on täna-homme viimaseid päevi avatud. järgmine nädal enam ei näe.
kadedus kalkarist ;)
Kalkar näitas täna mulle jälle mingit oma loomingut. täpsemalt, fotosid. ja no tema asjad äratavad minus reeglina mingi kadedusepisiku. mitte sellise õela ja ärapannatahtva, aga pigem imetluseseguse. näeb, oskab, tahab.
aga nagu ta ise mulle äsja ütles, et ‘provintsist’ tulnuna tajub ta linna hoopis teistmoodi kui nö põlislinlane nagu mina (‘põlis’ on antud kontekstis siiski see, et ma olen siin sündinud ja üles kasvanud, kuigi mitte mingi 5-6nda põlve linlane). eksole, ta näeb hoopis teisi nüansse kui mina onju. ja see, mis teda linnas köidab ja mida ta tahabki näha, on ka midagi muud. nii et mingitpidi polegi nagu imestada midagi. sest ma tean, et ma näen ka nii mõndagi, mida igaüks ei näe. ja kujuteldava osa sellest, mida ma näen saab näha näitusel (reklaam-reklaam!).
aga natuke positiivselt kade võib ju ikka olla 😉
tegelikult on Linnal igaühe jaoks erinev nägu ja tunded. iseasi, kas kõik tahavad neid üldse üles leida.
kolmapäev, 20
pea on tühja täis ja ma ei üritagi midagi tarka öelda. ega mittetarka. targem on vait olla.
varbad sain täna märjaks. soojas vihmas on see päris mõnus. kuigi linnatänav pole just see Kõige Õigem koht – aga laias laastus parem kui mitte midagi.
Urmas
Urmas on mu sugulane umbes 4ndast põlvest. me kutsume teineteist vennaks ja õeks.
Kähkukas seenemikuga
300 g. hapukaid soolaseeni vene moodi
250 g. basmati riisi
50 g. tomatipastat veega sassi
sorts oliivõli
sorts valget kuiva veini
valget pipart
musta pipart
soola
See on kähkukas. Nii ja naa.
Seenemikud õliga pannile. Riis olgu enne keedetud soolvee ja tilga õliga.
Ürte võib ju ka meki järgi panna.
Siis tomaat pääle siputada ja veintski.
pipar-sool enne valmimist ja pannil kaane all pehmeks kõik.
Vein: riesling
Hindulotitar punahiinlaste seas
Kõrge servaga panni pääle tuleb panna kogu õlikogus. Pann olgu ikke enne kuumaks aetud, kesse muidu hää roa saab? Kuuma (sisuliselt keevasse õlisse heidetakse mõneks jupiks löödud küüslauk. Kui too kullapruun, siis lihajupid manu.
Pruunata kergelt kõik see mees, lisada soja ning masala. Kaas pääle ja madalale tulele tõmmama.
Kui liha pehme, juurde koor. Pisut veel sirrata ja siis oad. Segada kenasti, mekkida sousti tulemust ja soola vastavalt vajadusele. Õrna magus mekk sojast peab jääma.
Too kuulub asja juure.
Selle roa manu kuulub tai jasmiiniriis hästi, aga aitab pikateraline kah. Basmati riis on liig pretensioonikas.
Ja siit koosseis:
400 g kalkuni kintsuliha
200 g. punaseid ube (leotatud)
5 küüslauguküünt
50 g. kreeka pähkli õli
pakk 10-protsendilist kohvikoort
25 g. magusat sojakastet
näpuotsaga garam masalat
näpuotsaga soola
Vein: carmenere
Volks