tänane kardetud vestlus kulges ootamatult rõõmsalt.
tegelikult ma väga ei kartundki. enam pole nagunii suurt midgi muuta ja tehtud sõnadega päris ümber ei mängi. eriti ei oodatudki vist.
eelnevalt välja tulnud oigasid küll, et karm andmine käib, aga ma seda küll ei tajunud. kõik kulges suhteliselt roosalt ja rahulikult. kas oli see nüüd näituse pärast või seepärast, et ma ise ei pabistanud – tont teab.
igatahes pole nüüd muud teha kui oodata – ja isegi mingit ärevust pole. sisetunne ütleb, et läks kuidas läks.
suvi võib alata 🙂