kui
ma lasen seljatoe alla ja lösutan
ja kuulan muusikat
ja püüan mitte mõelda
siis on aegajalt isegi päris hea olla
Päev: 2. märts 2005
nr. 3
Ma ei saa siiani aru, mis juhtus tol sügisel. Ma ei olnud selleks valmis. Seda ei olnud võimalik ette näha. Kõik oli nii kiire. Kõik oli nii tormakas. Kõik oli nii sügav. Kõik oli liiga tõene.
Ma teadsin kogu aeg, et see ei jää nii. Ei, valetan. Ei teadnud. Kartsin.
Kas ma kutsusin selle ise esile?