Päev: 24. jaanuar 2005

Unenäod on kummalised asjad. tegevused, kohad ja inimesed on ebaloogiliselt põimunud. oled nagu ühes kohas, visuaalselt meenutab see hoopis teist ja hetke pärast on moondunud kolmandaks. seos reaalsusega on pea olematu.
mõned Unenäod on nagu seeriad – ma tean, et ma olen varem seda näinud, kuigi võibolla aastaid tagasi; mõned on nagu deja-vu ja mõned elan ma elus hiljem läbi (ka deja-vu ju tegelikult, klassikaline Unenäost väljas olev)
tänasest rähklevast ja kerge unega ööst on meeles kummalised katked mingist tavapäraselt segasest Unenäost. olid kohad ja olid inimesed ja oli Emotsioon. täiesti ootamatu muide, seotud konkreetse isikuga. ma ei uskunud, et ma suudan endas leida sellise suhteliselt negatiivse Emotsiooni. nime ei oskagi anda. segu põlgusest ja haletsusest, vist; ja äratundmine, et inimesed teevad iseenda jutu ja tegudega endale rohkem halba, kui teised. jaa, ühtepidi ma tean seda ammu, aga ma pole ammu seda nii selgelt ära tajunud. või pole lihtsalt süvenenud. näiteid tuleb järjest meelde – aga kas on need nii olulised? oluline on ikkagi tänasest ööst, sellest Unenäost tulnud Emotsioon, millega pean ma edasi minema ja suhtlema. sest tuttavaid ei saa ära visata. vähemalt mitte alati ja mitte väga lihtsalt.