mehed!
ajavad hulluks. vaikselt, ent järjepidevalt. ei, mitte mind, vaid iseendid. sest mina pole enam hulluksaetav, ammu. vaatan seda vaid vaikides pealt. kaugustest. ja mõtlen et .. milleks? kas tõesti loodetakse niimoodi midagi? kui see midagi on minu tähelepanu… siis on valitud vale tee.