need kes on ära me silmist
need kes on varjul südameis
hõbepunaseis pilvis
otsid üksiolemisele lohutust
aja vääramatu kulg
puistab hinge vaid lootust & rahutust
siiski üle taeva võbeleb ulm
Aasta: 2004
uusaastalubadused
jälle olen end
öösse unustanud
õnneks ei andnud ma omale uue aasta lubadust et
ei istu öösiti üleval
või et pean dieeti või et
saan rikkaks
olen parem niisama lohe edasi 🙂
keskel?
humm, mingi määratlematu pisiviga, mistõttu tekstiosa on vasakul. hetkel ei adu, kus ja mis on valesti..
kõige hullem on see, et kõik peale pealehe on õigesti ja ma ikkagi ei suuda leida viga..
aasta esimene
enne, kui lähen selle aasta esimesele unele,
soovin kõigile, kes on siia sattunud,
küll juhuslikult, küll teadlikult,
kes tulevad ikka jälle vahel vaatama,
kellele ma olen suutnud midagigi anda
kõike head ja paremat uuel aastal,
et oleks palju rõõmsaid soove, mis saaks teoks,
et iga asi leiaks oma koha ja loksuks paika,
et leiaksid oma sinilinnu, selle ammu oodatud,
ja et ikka jatkuks aega vaadata enda sisse!